Projekti LIFE Urban Storm esimese aasta saavutused

10. septembril Keskkonnaministeeriumis toimunud projekti LIFE Urban Storm ümarlaual anti ülevaade projekti esimese aasta tegevustest. Valmimas on Tallinna „Säästva energia ja kliimamuutuste tegevuskava“ (SECAP), mis avalikustatakse selle aasta novembris. Koostatud on Tallinna linna jaoks ka sademevee tasu metoodika. Projekti pilootaladel Viimsis on läbiviidud geodeetilised tööd, mis on sisendiks sügisel väljakuulutatavale ehitusprojekti hankele. Vimsi vald on projekti eelarvest soetanud ka uue ilmajaama, mis hõlbustab sademevee juhtimissüsteemi täpsemat planeerimist.

Keskkonnaministeeriumi kliima osakonna peaspetsialist Maris Arro tutvustas ministeeriumi tegevusi kliimamuutustega kohanemisel. Valmimas on Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 juurde kuuluv rakendusplaan 2021-2025. Samuti algab 2019. aasta oktoobris uus Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetatud programm, mil avatakse kolm taotlusvooru viiest. Avatakse väiketaotlusvoor KOVide energia- ja kliimakavade koostamiseks, samuti on võimalik toetusi taotleda ökosüsteemide tugevdamiseks ning ringmajanduse raamistiku väljatöötamiseks ja kliimamuutuste teavitustegevusteks.

Gen Mandre Eesti Maaülikoolist tutvustas projekti raames tervikliku ja innovaatilise sademevee juhtimissüsteemi väljatöötamist ning näidisalade rajamist Viimsis ja Tallinnas. Lisaks andis Nils Kändler Tallinna Tehnikaülikoolist ülevaate INTERREG BSR poolt rahastatud projektist NOAH, mille pilootlinnades katsetatakse tarku sademeveelahendusi sh ülevoolude vähendamist tarkade lüüside paigaldamise abil.

Ümarlaual arutati ka võimalikku koostööd sademeveelahenduste koolituste korraldamisel ning koolitusvajaduste koordineeerimsel. Sihtgruppe, kelle töö paremaks elluviimiseks oleks vajalik osaleda sademeveelahenduste koolitusel, on palju ning oluline on kõigini võimalikult tõhusalt jõuda. Ümarlaual osalesid Viimsi vallavalitsuse, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti, Tallinna Energiaagentuuri, Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Keskonnaministeeriumi ja Keskkonnauuringute keskuse esindajad.

Ümarlaual tehtud ettekannetega on võimalik tutvuda siin.