Balti Keskkonnafoorum

PRESSITEADE: Uuring paljastas mereelupaikade seisundi

Seni uurimata Eesti merealade kaardistamise ning elupaigatüüpide, linnustiku ja viigerhüljeste seiremetoodika väljatöötamisel andsid teadlased mereliste elupaikade seisundile soodsa hinnagu. Tulemustest ja põnevatest leidudest antakse ülevaade 14. aprillil Tallinna Ülikoolis toimuval seminaril „Rannik ja meri“.

Aprillis lõpeb pea kaks aastat väldanud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi rahastatud projekt „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine” (NEMA), mille eesmärk oli täita lüngad senistes teadmistes ja arusaamades mereliste elupaikade ja ohustatud liikide leviku ning seisundi kohta. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur Georg Martini hinnangul võib projekti tulemusi hinnata väga heaks, eriti kui arvestada projekti lühikest kestust, mereuuringute kulukust ja projekti suhteliselt tagasihoidlikku eelarvet.

Projekt NEMA aitas täpsustada merepõhja elupaikade ja merelindude levikut Eesti majandusvööndis ning territoriaalmeres, töötas välja metoodikad elupaikade seisundi hindamiseks ja seireks, merel peatuva linnustiku seireks ning viigerhüljeste seireks jäävabades tingimustes. Suur osa Eesti merepõhjast on veel uurimata ning majandusvööndi loodusest on seni üldse väga vähe teada, vaatamata sellele, et majandusvöönd moodustab ligi ühe kolmandiku kogu Eesti merealast. Mereelupaikade osas tõi NEMA kaardile juurde ligikaudu 1290 km² seni kaardistamata Natura 2000 merealadest ja 517,5 km² majandusvööndist. Lisaks saadi selgem ülevaade sellest, milline on merepõhi majandusvööndi sügavatel merealadel. Uuringute käigus leiti ka paar ootamatut ja huvitavat leidu. Nimelt avastati videovaatluste käigus Hiiumaa lähistelt 60 m sügavuselt omapärased moodustised, mis esialgsetel hinnangutel võivad olla eelajaloolise korallrifi jäänused. Saaremaast läänes leiti sonari abil 30 m sügavuselt tundmatu laevavrakk, mis muinsuskaitse ekspertide arvates võib olla II maailmasõja aegne allveelaev. NEMA andis ka võimaluse esmakordseks veelinnuloenduseks väljaspool territoriaalmerd – 1100 km² suurusel majandusvööndi pilootalal, mis asub 20 km Saaremaast läänes. Selle käigus loendati 19 liiki veelinde, kellest arvukaimad olid aul ja väikekajakas.

Nii merepõhja uuringutest kui ka sellest, milline on merelinnustiku seire hetkeolukord ja tulevikusuundumused ning kuidas muutuvas kliimas viigerhülgeid loendada, annavad eksperdid põhjalikuma ülevaate 14. aprillil Tallinna Ülikoolis toimuval seminaril „Rannik ja meri“. Tegemist on kahe projekti – „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine” (NEMA) ning „Ranniku maismaaliste elupaikade soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine” (Rannikas) – ühisseminariga, mida rahastavad Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.

Seminari info ja registreerimine: http://www.tlu.ee/et/konverentsikeskus/tulevasedkonverentsid/Rannik

NEMA merepõhja elupaikade uuringualad majandusvööndis

Joonis 1. NEMA merepõhja elupaikade uuringualad majandusvööndis

Merepõhja uuringualad olemasolevatel Natura aladel

Joonis 2. Merepõhja uuringualad olemasolevatel Natura aladel

Linnuloenduse transekt NEMA pilootalal

Joonis 3. Linnuloenduse transekt NEMA pilootalal

Lisainfo:
Kai Klein
Balti Keskkonnafoorum
Tel: +372 6597 027
E-mail: kai.klein@bef.ee
www.bef.ee