Septembris toimunud õppereisi eesmärk oli tutvuda ja arutada projekti RETROUT Eesti projektialadega, kus kavandatakse taastamistöid. Lisaks külastati eelnevalt ehitatud kalapääsusid ning tutvustati olulisi aspekte kalapääsude projekteerimisel.
Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jägala jõel ning on ehitatud aastatel 1922-1924. 1941. aastal see osaliselt hävines ning alles 2002. aastal taastati see praegusele kujule. Linnamäe on Eesti kõige võimsam hüdroelektrijaam võimsusega 1,1 MW. Peamine arutelu Linnamäel oli seotud paisu põhjustatud huvide konfliktiga. Osa tammist on tunnistatud kultuurimälestiseks ning seetõttu on puuduva kalapääsu ehitamiseks optimaalseid lahendusi keeruline leida. Projekti raames koostatakse plaan, kuidas tamm eemaldada nii, et selle kultuurimälestise staatust võimalikult vähe mõjutada.
Kotka tamm ehitati 1950 ning kuni 1960. aastani töötas see hüdroelektrijaamana (200 kW). Seejärel tegutses seal kalakasvandus. 2016. aastal 3,5 meetri kõrgune tamm hävines ning seda pole seni taastatud. Peamine arutelu Kotka tammi juures keskendus tammi eemaldamiseks pakutud lahenduste kuludele. Projekti raames on väljatöötatud kaks lahendust. Mõlema puhul eemaldatakse tammi konstruktsioon, kuid ühel juhul luuakse 76 meetrine tehiskärestik (kallim lahendus) ning teisel juhul tugevdatakse vaid kaldad.
Nõmmeveski hüdroelektrijaam ehitati 1924 ning see töötas aastani 1964. Tammi praegune kõrgus on 1 meeter. Projekti raames kavandatakse ehitada 30 meetri pikkune tehiskärestik, kindlustada kaldad ja süvendada sillaalust betoonist põhja.
Külastati ka Joaveski, Kunda ja Sillaoru hüdroelektrijaama, Arbavere tammi, Tapa kalapääsu, Kunda mõisa vesiveskit, Aravuse kalakasvandust ja haudejaama. Õppereisist saab pikemalt lugeda ingliskeelsest kokkuvõttest.