Suvi on ukse ees ja mõtted pöörduvad üha enam rannale, õues sportimisele ja matkamisele. Kas teadsid, et nendeks tegevusteks kasutatavad seadmed ja tarvikud võivad sisaldada väga ohtlikke aineid, mis mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda? Räägime lühidalt, kuidas neid vältida.
Sport, kehaline aktiivsus, vaba aja veetmine looduses ja vees on tervisliku eluviisi olulised osad. Kahjuks näitavad uuringud, et spordi- ja vabaajakaubad võivad sisaldada väga ohtlikke kemikaale.
Spordi või muu füüsilise tegevuse ajal kiireneb meie ainevahetus ja hakkame higistama, mis on organismi normaalne reaktsioon. Higistamise ajal imendub nahka intensiivsemalt kemikaale, mis võivad esineda näiteks spordirõivastes või nahaga tihedalt kokkupuutuvates spordikaupades, nagu näiteks treeningmatt. Sama reaktsioon seoses higistamisega tekib ka näiteks rannamatil päevitades. Ohtlikud ained võivad sattuda organismi ka sissehingamisel või tolmuga kokku puutudes.
Eelkõige võib pehme plast olla paljude potentsiaalselt kahjulike ainete allikas. Aineid, nagu reproduktiivtoksilised (paljunemissüsteemi kahjustavad) plastifikaatorid, püsivad parafiinid või kantserogeensed leegiaeglustid, võib endiselt leida erinevatest toodetest, sealhulgas spordi- ja vabaajakaupadest. Seda näitasid hiljuti projekti LIFE AskREACH raames tehtud testid: suur ftalaatide kontsentratsioon tuvastati näiteks pehmetes võimlemispallides ja hüppenöörides. Euroopa Kemikaaliagentuuri ECHA SCIP-andmebaas näitab, et spordijalatsites võib esineda reproduktiivtoksilisi aineid dimetüülformamiidi või etüleenglükooldimetüüleetrit (EGDME). Pallid võivad sisaldada püsivaid ja bioakumuleeruvaid keskmise ahelaga klooritud parafiine või aineid, mis mõjutavad hormoonsüsteemi. Spordikellades ja golfimängu mattides võib samuti esineda mitmeid väga ohtlikke aineid.
Kasutame oma spordi- ja vabaajategevuses erinevaid tarvikuid – kindaid, rihmu, palle, matte. Enamik neist esemetest on valmistatud plastist. Plastid valmistatakse peamiselt naftast ja maagaasist (fossiilkütustest) ning vajalike omaduste saavutamiseks lisatakse erinevaid keemilisi lisandeid. Üks lisandite rühm on plastifikaatorid (nt ftalaadid), mis aitavad muuta materjali pehmemaks ja painduvamaks. Paindlikkus ja pehmus on üsna sageli omadused, mida me spordikaupade puhul hindame.
Joogamatid on sageli valmistatud PVC-plastist, millele on lisatud selliseid lisandeid nagu ftalaadid, mis võivad põhjustada peavalu, iiveldust ja peapööritust, ninaärritust, allergilisi reaktsioone, neuroloogilisi probleeme, maksa- ja neerukahjustusi. Nende kemikaalidega kokkupuute vähendamiseks võite avada aknad ja oma joogamatti õhutada (eriti kui see on hiljuti ostetud). Parem valik oleks orgaanilisest puuvillast, villast, korgist või džuudist valmistatud joogamatt. Ka rannamati valikul tasub eelistada looduslikke materjale. Üks lihtsamaid lahendusi otsese kehakontakti vähendamiseks on kehalise tegevuse või päevitamise ajal matile asetada rätik.
Teine oluline tooterühm on kõik, mis on seotud veega – ujumismütsid, ujumisnuudlid ja kõikvõimalikud täispuhutavad kummist loomad või muud esemed. Väga sageli on spordivarustuse pakendit avades tunda tugevat kemikaalilõhna. Lõhn võib olla märk sellest, et peaks olema ettevaatlik ning eset põhjalikult tuulutama.
Mida saan enda kaitsmiseks teha?
Võimalusel tuleks eelistada looduslikke materjale, nt puidust käepidemetega ja naturaalsest kiust valmistatud hüppenöörid, rauast hantlid, korkmatid.
Kui paremaid alternatiive pole, võite küsida jaemüüjalt või tootjalt, kas toode sisaldab väga ohtlikke aineid. Meil on õigus seda teavet nõuda. Rakendus Scan4Chem muudab päringu esitamise lihtsamaks ja mugavamaks. Tarbijate päringud saadavad kaubandus- ja tööstussektorile olulise signaali, et soovime kasutada ohutuid tooteid, mis ei sisalda väga ohtlikke aineid, ja olla kursis nende koostisega.
Ja mis veelgi olulisem, küsige endalt enne ostmist: Kas see toode on tõesti vajalik? Kas see teeb mind õnnelikuks? Kas leidub mõni väiksema materjalikuluga alternatiiv?