Uudised

Saame lähemalt tuttavaks: Rain Veetõusme

Kelleks tahtsid väikese lapsena saada? Mingil hetkel, üsna varases lapsepõlves, tahtsin saada ehitajaks. Põhikooli lõpus paelus mind aga hoopis arheoloogia ja ka ajalugu üldiselt. Kus oled varasemalt töötanud? See on kõige keerulisem küsimus, millele siin vastata. Ei oska enda tegevustest eriti pajatada. Minu tööalane elu on läbivalt olnud seotud kommunikatsiooni ja selle õpetamisega. Viimased 15…

Keskkonnateoks valiti Sõrve looduskaitseala loomine, kirve sai loodusväärtusi kahjustav kuivendamine

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse. Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest. Sõrve looduskaitseala loomine Pärast põhjalikke uuringuid ja pikki arutelusid sündis mullu valitsuse otsus luua Harjumaal Sõrve looduskaitseala Muraste, Vääna ja Sõrve ümbruse looduse kaitseks. Keskkonnateoks valimisega tunnustab EKO kõiki protsessi…

LIFE FitforREACH-2 Eesti pilootettevõtete külastus

LIFE FitForREACH-2 projektis asendavad ettevõtted materjalides ja protsessides ohtlikke kemikaale, väldivad nende jõudmist taaskasutusse ning vähendavad nendega kokkupuuteid ja heiteid keskkonda. Eestis osaleb projektis 2 pilootettevõtet – Paldiski Tsingipada ja Scanfil OÜ ja detsembris külastasime mõlemat ettevõtete, et saada selgemat pilti nende tegevustest projektis ja panna paika järgmised sammud. 12. detsembril külastasime koos kolleegidega Hendrikson…

Konkurss keskkonnasõbralikele ehitistele ja ehitusprotsessidele

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm ja Maailma Tulevikunõukogu esimees Alexandra Wandel kuulutasid konverentsil “Muudame kurssi: rohelise valitsemise roll jätkusuutliku tuleviku kujundamisel” raames, avatuks NonHazCity konkurssi keskkonnasõbralikele ehitistele ja ehitusprotsessidele Läänemere piirkonnas.  NonHazCity ehitiste konkurss tunnustab kohalikke omavalitsusi kemikaalivaba ringmajanduse ja kliimaneutraalsete ehitiste ning ehitusprotsesside edendamisel. Tunnustuse eesmärk on esile tuua poliitikaid, mis kaitsevad inimesi ja keskkonda…

Tallinnas toimub rahvusvaheline rohelise valitsemise konverents

Neljapäeval, 16. novembril toimub Kultuurikatlas Tallinna rohetehnoloogia nädala konverents „Muudame kurssi: rohelise valitsemise roll jätkusuutliku tuleviku kujundamisel“. Konverentsi eesmärk on ühendada Läänemere, aga ka kaugemate piirkondade linnu, ettevõtteid ja eksperte, et arutleda keskkonnasäästlike riigihangete ning säästva tarbimise ja tootmise toetamise üle. Konverentsi avaettekande „Keskkonnahoidlikud riigihanked – suurepärane poliitiline vahend rohelise valitsemise saavutamiseks“ teeb Stockholmi Keskkonnainstituudi…

Endised töötajad meenutavad BEF-i aegu

Kuna kõigi BEF-i endiste töötajate meenutused ühte postitusse ei mahtunud, siis siit tuleb järg, kus saavad sõna veel neli kunagist kolleegi.  2010. aastal liitus BEF-i tiimiga projektijuhi rollis Kertu-Kirit Mooney, kes oli siis alles noor ja roheline. „Alguses oli vaja aru saada, mis on minu roll, millised on mu kolleegid ja mismoodi suudan sisse elada….

Endised töötajad meenutavad BEF-i aegu

Uurisime meie endistelt töötajatelt, mis neile BEF-is töötamise ajast kõige rohkem meelde jäi ja mida nad endaga kaasa võtsid. Rõõm oli kuulda, et kõigile jäid hinge sõbralikud ja toetavad kolleegid ning põnevad tööülesanded.  Meie endisele assistendile ja seejärel keskkonnaeksperdile Katrin Juhansonile pakkusid tööülesanded alati midagi uut ja huvitavat. „Projektipõhise töö juures ei olnud kunagi päris…

Saame lähemalt tuttavaks: Maris Rumberg

Kelleks tahtsid väikese lapsena saada? Loomaarstiks. Mulle on väikesest saati loomad väga meeldinud. Mul on olnud neli hamstrit, viis merisiga, kuldkala, siil, kass, küülik ja hetkel on meil kodus kaks koera. Hariduselt sai minust hoopis teleoperaator ja hetkel töötan ka raamatupidajana ning olen BEF-is kommunikatsiooniekspert. Miks otsustasid tööle hakata Balti Keskkonnafoorumis? Ja kaua oled meil…

Saame lähemalt tuttavaks: Lea Vedder

Kelleks tahtsid väikese lapsena saada? Baleriiniks, kindlasti baleriiniks. Käisin isegi Tartu Tervishoiutöötajate majas laste balletiringis terve aasta. 7-aastasena maalt üksi läbi lume ja tuisu bussiga linna ja õhtul pimedas sama teed tagasi. Edasi tahtsin saada näitlejaks. Käisin ka lavakas katsetel ning sain isegi kolmandasse vooru. Peale seda sai osaletud nii Jaan Toominga, kui ka Evald...

Saame lähemalt tuttavaks: Heli Nõmmsalu

Kelleks tahtsid väikese lapsena saada? Sündisin mere äärses väikelinnas, kus on ümberringi ilus loodus ja männimetsad. See pani aluse ka minu elukutse valikule ja oli kuidagi loomulik, et läksin õppima Tartu Ülikooli bioloogiat. Tahtsin rohkem teada, kuidas looduses on kõik seotud ja kuidas see toimib. Ehkki väike kahtlus oli, sest tegelikult tahtsin saada ka arstiks,…

Saame lähemalt tuttavaks: Sandra Oisalu

Kelleks tahtsid väikese lapsena saada? Meelde tuleb see, et lasteaia lõpetamisel vastasime kõik mingitele küsimustele ja üheks küsimuseks oli – kelleks ma tahan tulevikus saada. Minu vastus oli, et tahan saada lasteaiakasvatajaks. Tegelikkus on muidugi see, et ma ei ole ei lasteajakasvataja ega õpetaja ameti jaoks piisavalt kannatlik – ei kujuta ette, et peaks mingeid…

Saame lähemalt tuttavaks: Merle Kuris

Kelleks tahtsid väikese lapsena saada? Ei mäleta täpselt, aga tõenäoliselt tahtsin millalgi töötada loomaaias, sest käisime seal isaga väga sageli ja mul olid seal oma lemmikud – must panter ja lumeleopard. Käisin Tallinna 42. Keskkooli (praegune Kadrioru Saksa Gümnaasium) saksa keele eriklassis, mistõttu kaalusin ka mõtet minna edasi õppima saksa filoloogiat. Aga loodusained olid mulle…

Saame lähemalt tuttavaks: Kai Klein

Kelleks tahtsid väikese lapsena saada? Minu lapsepõlve ametites ei ole olnud midagi väga eriskummalist. Tahtsin saada poetädiks ja lasteaiakasvatajaks. Natukene omamoodi soov oli aga saada iluuisutajaks aga eks see ilmselt oli seotud sellega, et käisin kuni põhikooli lõpuni iluuisutamise trennis. Miks otsustasid tööle hakata Balti Keskkonnafoorumis? Ja kaua oled meil olnud? Balti Keskkonnafoorumisse sattusin juba…

Keilasse tuleb uus looduslähedaste lahendustega lauluväljak

Keila uue lauluväljaku rajamisel kasutatakse looduslähedasi jätkusuutlikke lahendusi, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Uue lauluväljaku lahendused hõlmavad näiteks vett läbilaskvaid katendeid, rohekatuseid, sademevee kogumist ja tarbeveena kasutamist ning mitmekesist haljastust, sealhulgas valge ristiku alad, 1-2 korda aastas niidetavad niidualad ning niiskeid tingimusi taluvate taimedega sademevee immutamise ala ehk vihmapeenar. Uue väljaku…

Elektroonikaseadmetes võib sisalduda ohtlikke kemikaale

Kas teadsid, et telefonid, arvutid, tahvelarvutid, telerid jt elektroonikaseadmed võivad sisaldada kemikaale, mis on ohtlikud meie tervisele ja keskkonnale? Kahjulikke raskmetalle kasutatakse paljudes elektroonikaseadmetes: Kaadmium – arvutiakudes, kontaktides ja lülitites. Elavhõbe – mobiiltelefonide ja kuvarite vedelkristallekraanides (LCD) ning lülitites, patareides ja luminofoorlampides. Plii – kuvarite ja telerite kineskoopides. Kroom(VI)ühendid – mitmesuguste metallkorpuste tootmisel. Nikkel – mõnikord mobiiltelefonide trükkplaatides ja…

Valmis “Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat”

Valminud on “Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat”, kus käsitletakse looduslähedaste sademeveesüsteemide (SUDS) kavandamise ja rakendamise põhimõtteid ning antakse ülevaade peamistest SUDSi lahendustest. Käsiraamatus on neli suuremat peatükki: Sademeveega seotud probleemid linnalistes piirkondades ja nende põhjused Sademeveekäitluse õiguslik raamistik, suunised ja nende rakendamine Eestis Looduslähedased sademeveesüsteemid ja nende rakendamine Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Käsiraamat…

Riideid ja tekstiilitooteid soetades tuleks tähelepanu pöörata nende koostisele

Meie igapäeva riided on tihedas kontaktis meie nahaga, kuid siiski teame nende koostisest vähe. Tekstiiliööstuse tootmisprotsessis, alates materjali hankimisest kuni valmistooteni, kasutatakse umbes 8000 sünteetilist kemikaali. Kuna tekstiil moodustab olulise osa meie maailmast ja me puutume tekstiilidega kokku iga päev, on nende toodete ohutus ja usaldatavus üliolulised. Tekstiiltoodete tootmisel kasutatakse mitmesuguseid keemilisi ja mittekeemilisi protsesse…

Euroopa teismeliste veres on palju ohtlikke kemikaale

Euroopa teismeliste veres on palju ohtlikke kemikaale, eriti rootslaste, prantslaste ja norrakate veres, näitasid EL-is tehtud inimeste bioseireuuringud. PFAS-id ehk per- ja polüfluoritud alküülühendid on üldlevinud ohtlikud kemikaalid, mida võib leida pea kõigi inimeste organismist, sealhulgas väikelastel ja teismelistel. Laiaulatusliku bioseireuuringu käigus leiti PFAS-e kõigi üheksa uuritud Euroopa riigi teismeliste verest. Üle 14% proovides ületas…

2022. aasta keskkonnateo tiitli pälvis vääriselupaikade kaardistamine, kirve sai olulise keskkonnaotsuse tegemise vildakas praktika

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel. Vääriselupaigad (VEP) on suure loodusväärtusega elupaigad majandatavas metsas, enamasti mõne hektari suurused elurikkad vana metsa laigud, mille säilimine on metsaelustiku seisukohalt võtmetähtsusega. VEPide…

Otsime kommunikatsioonieksperti

Otsime oma meeskonda KOMMUNIKATSIOONIEKSPERTI kelle töö eesmärgiks on Balti Keskkonnafoorumi projektide avalikkuseni viimine…

Väike-Õismäel õpitakse kuumalainetega kohanema

Projekti KNOWING eesmärk on töötada välja kohanemismeetmete ja kliimamuutuste vastastikuse mõju hindamise raamistik (energia, liikuvus, maakasutus, hooned), et leida kõige sobivamad meetmete kombinatsioonid näidispiirkondadele. Valitud näidispiirkondade põhjal modelleeritakse tehisintellektiga konkreetsed kohanemisstrateegiad, registreeritakse meetmete koostoimed ja hinnatakse nende mõju, kaasates mõjutatud sidusrühmi. Projekti Tallinnas kavandatud tegevuse eesmärk on kuumalainetest tingitud riskide maandamine ning elanikkonna teadlikkuse ja…

Jälgi kahjulikke aineid rakendusega Scan4Chem

Andmebaasi tootetestimise tulemused julgustavad – lae alla Scan4Chem rakendus Igapäevased tooted võivad sisaldada kahjulikke aineid, millel on sageli tõsine mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Plastifikaatorid plasttoodetes, värvained tekstiilides või leegiaeglustid mööblis ja elektriseadmetes on vaid mõned näited. Vastavalt ELi REACH määrusele on tarbijal õigus müüjalt või tootjalt teada saada, kas toode sisaldab väga ohtlikke aineid….

Matkale ilma ohtlike aineteta

Suvi on ukse ees ja mõtted pöörduvad üha enam rannale, õues sportimisele ja matkamisele. Kas teadsid, et nendeks tegevusteks kasutatavad seadmed ja tarvikud võivad sisaldada väga ohtlikke aineid, mis mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda? Räägime lühidalt, kuidas neid vältida. Sport, kehaline aktiivsus, vaba aja veetmine looduses ja vees on tervisliku eluviisi olulised osad. Kahjuks näitavad…

Balti riikide ja Soome ühendused kutsuvad üles tegema tihedamat koostööd fossiilsetest kütustest loobumiseks

Ligi 50 kodanikuühendust Balti riikidest ja Soomest kutsuvad ühispöördumisega üles valitsusjuhte edendama regionaalset koostööd kiiremaks loobumiseks fossiilsetest kütustest. Ühendused pakuvad selleks lahendusi alates viivitamatust Vene fossiilkütuste kasutamise keelustamisest kuni ELi kliimapaketi “Eesmärk 55” energeetikat puudutava ambitsiooni tõstmiseni. Kõnealused teemad on arutlusel valitsusjuhtide kohtumisel Euroopa Ülemkogul mai lõpus. Tihedam koostöö nelja riigi energiapoliitika planeerimisel kiirendaks piirkonna…

Ujumisvahendid võivad ohustada viljakust

Plätud, ujumisriided, ujumisprillid ja sarnased tooted võivad sisaldada väga ohtlikke kemikaale. Tuvastage need rakendusega Scan4Chem! Teel basseini või mere äärde kanname sageli plätusid. Samuti kasutame vahel ujumisprille, snorgeldamisvarustust, lesti, ujumisrõngaid ja palju muud. Paljud neist toodetest on valmistatud plastist, mis võib sisaldada ohtlikke aineid. Kõige muret tekitavamad on niinimetatud “väga ohtlikud ained”, mis võivad olla…

Ole aiatarvikute ostmisel ettevaatlik

Kevad on aiatööde aeg ning paljud meist suunduvad kohe-kohe peenramaale. Kuid ole ettevaatlik: tööriistad ja materjalid võivad sisaldada ohtlikke aineid, mis võivad olla tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Hiljutises uuringus lasi Saksa keskkonnaorganisatsioon BUND sõltumatus laboris testida aiandustooteid nagu kindad ja aiajalatsid. Toodetest avastati ohtlikke aineid nagu ftalaadid, bisfenool A ja keskmise ahelaga klooritud parafiinid (MCCP)….

Mängud ohtlike aineteta

Kevad on lastele suurepärane aeg õues mängimiseks. Taas saab panipaigast välja otsida liivavormid, labidad, tasakaalurattad või täispuhutavad mänguasjad. Kuid kas teadsid, et need mänguasjad ja muud lastele mõeldud tooted võivad sisaldada aineid, mis võivad häirida laste hormoonsüsteemi ja põhjustada pikaajalisi tervisemõjusid? Soovimatud ained lastetoodetes Väikestele oste tehes soovib enamik meist osta mänguasju, mis on ohutud…

Scan4Chem võistlus – aita muuta tooted ohutumaks

Alanud on üleeuroopaline Scan4Chem võistlus, mille eesmärgiks on julgustada tarbijaid küsima tootjatelt ohtlike ainete sisalduse kohta nende toodetes, kasutades äppi Scan4Chem. Võistlus lõpeb 3. juunil auhindade loosimisega kõigi osalejate vahel. Auhindadeks on Reet Ausi up-shirt, mis on valmistatud jääkmaterjalidest ning säästab 91% vett ja 81% energiat, ja korduskasutatav vihmakeep. Scan4Chem on uudne nutitelefonirakendus, mis võimaldab…

Aasta keskkonnategu – karusloomafarmide keelustamine

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd. Riigikogu võttis 2. juunil vastu loomakaitseseaduse ja…

Kestlikud jõulud köögis

Jõulude lähenedes võtavad paljud meist varnast põlled ja veedavad tunde köögis, et valmistada isuäratavaid maiusroogi. Ükskõik, kas küpsetad magusaisu rahuldamiseks piparkooke ja õunapirukaid või valmistad jõuluõhtusööki kogu perele, peaksid kindlasti pöörama tähelepanu oma köögiriistadele. Aitame muuta jõululaua mitte ainult maitsvaks, vaid ka vabaks ohtlikest ainetest. Tervislik pearoog: tervisele ohutud potid ja pannid Seda on ehk…

Too jõuluvalgus tuppa ilma ohtlike aineteta

Kas sinu teler on kunagi iseeneslikult süttinud? Õnneks mitte, eks? Kuid kas teadsid, et süttimist aitavad vältida tervisele ohtlikud kemikaalid? Hormoonsüsteemi kahjustajad elektroonikas Elektroonikaseadmed võivad rikete korral komponentide ülekuumenemise või kaarlahenduse tekkimise tõttu kergesti süttida. Tuleohtlike plastide süttimise vältimiseks lisavad tootjad spetsiifilisi lisaaineid, mida nimetatakse leegiaeglustiteks. Muuhulgas võivad need kemikaalid häirida inimeste ja loomade hormoonsüsteemi,…

Võimalused kasutajakogemuse kaardistamiseks ühistranspordipeatustes

Projekti SUMBA+ raames viidi läbi uuring “Kiida peatust/laida peatust”, mille eesmärgiks oli välja selgitada võimalused kaardistada Harjumaa ühistranspordipeatuste kasutajakogemust. Peamiseks ülesandeks oli katsetada erinevaid peatuste kohta tagasiside kasutamise võimalusi, ning leida optimaalseim variant peatuste seisukorra kaardistamiseks ilma vajaduseta andmeid pidevalt uuesti koguda. Uuringu viis läbi SPINUNIT OÜ vahemikus juuli-detsember 2021. Uuringu käigus töötati välja meetod (küsimustik ja selle levitamisvõimalused) peatustes kasutajate tagasiside kogumiseks ja katsetati seda 100 valitud Harjumaa peatuses (Tallinna linn 50 peatust, Harku vald 25 peatust,…

Ohutud mänguasjad jõulukingiks

Jõuluaeg on laste jaoks imeline aeg. Just nemad tunnevad jõulukuuse alt leitud mänguasjadest kõige rohkem rõõmu. Väikestele jõulukinke valides soovib enamik meist osta mänguasju, mis on ohutud nii lastele kui ka keskkonnale. Kuid kas teadsid, et mänguasjad ja muud lastele mõeldud tooted võivad sisaldada aineid, mis võivad häirida laste hormoonsüsteemi ja põhjustada pikaajalisi tervisemõjusid? Soovimatud…

Ohtlikud jõulud: jõulukaunistused võivad sisaldada tervisele ja keskkonnale kahjulikke kemikaale

Paljudele meeldib jõuluajal kuuske ehtida ning oma majja ja aeda valguskette riputada. Kas oled kunagi mõelnud, et jõuludekoratsioonid võivad sisaldada ohtlikke kemikaale? Ohtlikud kemikaalid jõulukaunistustes Rahvusvahelise projekti AskREACH raames tehtud uuringu käigus testiti jõuluehteid üle Euroopa. Pooltes testitud toodetes leidus ohtlikke aineid üle lubatud kontsentratsiooni 0,1%. Näiteks leiti jõuluehetes, kunstkuuskedes ja valguskettides plastifikaatoreid, mis võivad…

Ohtlike ainete vabad jõulud

Aasta kõige imelisem aeg on kohe käes. Ehime jõulukuuske, riputame tubadesse valguskette ja säravaid jõuluehteid, valime kingitusi oma lähedastele ning valmistume maitsvate jõuluroogade küpsetamiseks. Kas oled aga kunagi mõelnud, et jõulukaunistused võivad sisaldada ohtlikke aineid? Kas oled kindel, et lähedastele valitud jõulukingid ei sisalda kahjulikke kemikaale? Kampaania “Ohtlike ainete vabad jõulud“ eesmärk on juhtida tähelepanu…

Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele: Säästlikud sademeveesüsteemid

Kutsume Teid osalema kohalikele omavalitsustele ja kinnisvaraarendajatele suunatud säästlikke sademeveelahendusi käsitlevas koolitusprogrammis, mille eesmärk on: selgitada kliimamuutuste ja linnastumise tagajärjel võimenduvaid sademeveeprobleeme ning anda näpunäiteid nende lahendamiseks/ärahoidmiseks; tutvustada Eesti tingimustesse sobivaid looduslähedasi ehk säästlikke sademeveesüsteeme (SUDS) ja nende eeliseid ning anda juhiseid nende kavandamiseks ja hooldamiseks; jagada projektis LIFE UrbanStorm saadud praktilisi kogemusi säästlike sademeveelahenduste rajamisest…

Kiida peatust / laida peatust!

Peatustel on ühistranspordisüsteemis keskne, kuid sageli vähe tähtsustatud roll. Need on ühistranspordisüsteemi visiitkaart – koht, kus iga reis algab, lõpeb või ka jätkub. Peatused on muuhulgas kohad, mis peaksid kutsuma ühistransporti ja teisi säästvaid liikumisviise kasutama. Teisalt on peatused ka osa avalikust ruumist, ning neile kehtivad kõik kvaliteetsele avalikule ruumile kehtivad nõuded ligipääsetavuse, atraktiivsuse ja…

Ohtlike ainete koolitusprogramm hankespetsialistidele

Puutume ohtlike ainetega kokku nii kodus kui kontoris, kuid teadlikkust tõstes ja teadmisi kogudes oskame paremini ära tunda meid ümbritsevaid kemikaale ja otsustada, kas need on meie jaoks ohutud, ja vältida neid, mis ei ole. See on ka üks projekti „NonHazCity2“ eesmärke. Mitmest läänemereäärsest riigist pärit spetsialistidest koosnev projektimeeskond on just selleks otstarbeks ette valmistanud…

BEFi eksperdid koostasid Viimsi kliimamuutustega kohanemise arengukava

17. augustil võttis Viimsi vallavolikogu vastu Viimsi valla kliimamuutustega kohanemise arengukava 2021-2031 (KLAK), mille peamine eesmärk on suurendada valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks ning kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Kohanemise arengukava koostasid Balti Keskkonnafoorumi eksperdid Merle Kuris, Jolanda Lipu, Laura Remmelgas ja Sandra Oisalu. Olles üks esimesi valdasid Eestis, kes sellise arengukava on koostanud, on…

Balti Keskkonnafoorum osales Tallinna kliimakava koostamisel

Kliimakava koosneb kahest osast: kliimamuutuste leevendamise (CO2 vähendamise) ja nendega kohanemise poolest. Projekti LIFE UrbanStorm üks tegevusi oli Tallinnale kliimakava kohanemise osa väljatöötamine. Tallinna Energiaagentuuri riigihanke „„Tallinna säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava aastateks 2020-2030 ning visioon aastani 2050“ koostamine“ võitis  Eesti Keskkonnauuringute Keskus, kes koostöös Balti Keskkonnafoorumi (Laura Remmelgas, Sandra Oisalu, Jolanda Lipu, Merle Kuris,…

Omavalitsuste rohepööre sai keskkonnaühenduste poolt sisustatud

Teadlaste ja 15 keskkonna- ning ja kestliku arenguga tegeleva organisatsiooni koostöös on loodud 38 olulist soovitust kohalikele omavalitsustele parema elukeskkonna tagamiseks. Rohetiigri ja Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel kokku kogutud soovitused aitavad omavalitsustel täita üleilmseid kestliku arengu keskkonnaeesmärke ja Eesti 2035 strateegilisi sihte. Koostöös Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlastega on välja toodud vaid päriselt mõjusad tegevused, mis…

BEFi taskuhäälingu “Keskkonnafoorum” esimene episood

BEFi uhiuue taskuhäälingu “Keskkonnafoorum” esimeses episoodis tuleb juttu ohtlikest ainetest plastis ja plasti tarvitamise vähendamisest. Saates kõnelevad BEFi keskkonnaekspert Kai Klein ja kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu. Samuti räägib oma kogemustest plasti tarbimise vähendamisel blogija Katarina Papp. Külalisi intervjueerib BEFi kommunikatsiooniekspert Triin Sakermaa. Saade on osa Interreg Läänemere regiooni projekti NonHazCity plastidieedi kampaaniast ning LIFE programmist rahastatud projekti AskREACH….

Algab kampaania plasti ohtudest tervisele

3. mail algab üle-euroopaline kampaania „NonHazCity Plastidieet – plasti varjatud ohud meie tervisele“. Plasttooted nagu riided, mänguasjad, spordi- ja suplusvahendid, kodutarbed ja toiduga kokkupuutuvad materjalid, mida me igapäevaselt ostame ja kasutame, võivad sisaldada ohtlikke aineid, mis võivad ohustada meie tervist. Kampaania eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust plastiga seotud ohtudest ning muuta tarbijakäitumist plasttoodete vähendamiseks. Kampaania ei…

Soovitused jätkusuutlikku pendelrännet toetava transpordisüsteemi arendamiseks

Interreg BSR programmi projekti SUMBA raames on BEFi liikuvuseksperdi Aksel Part juhtimisel valminud dokument, mis koondab endas soovitusi Tallinn-Harju piirkonnas säästva pendelrände toetamiseks. Soovitused põhinevad projekti raames läbiviidud uuringute tulemustel, olemasolevate strateegiadokumentide analüüsil ning parimatel valdkondlikel teadmistel ja praktikatel. Erinevates arengudokumentides säästva pendelrände jaoks mainitud tegevustest võib olulisematena välja tuua ühtse regionaalse ühistranspordi juhtimis- ja rahastusmudeli, liinivõrgu ja piletisüsteemi rakendamise, kergrööbastranspordivõrgu…

Veebiseminar “Ülevaade kalavarude taastamise tegevustest ja harrastuskalandusest”

18. märtsil toimub veebiseminar, kus keskendume kahele teemale – kalavarude taastamine ja harrastuskalandus. Veebiseminari “Ülevaade kalavarude taastamise tegevustest ja harrastuskalandusest” korraldab Balti Keskkonnafoorum. Kalavarude taastamise osas antakse ülevaade projekti RETROUT tegevustest Eestis (jõestike uuringud, kalapääsude eelprojektid, Baltic Toolbox), samuti räägime Keskkonnaameti ja LIFE IP CleanEST projekti veekogude taastamise tegevustest. Harrastuskalanduse osas saab ülevaate harrastuskalanduse majandusmõjudest,…

Seminar “Ohtlikud ained plastis – muutuvad teadmised ja käitumine”

14– 15. aprillil 2021 korraldab NonHazCity konsortsium virtuaalse ingliskeelse seminari „Hazardous Substances in plastics –knowledge and behavior change“. Seminar tähistab NonHazCity plastiku vähendamise kampaaniat algust. Plastik on ohtlike ainete vektor. Sünteetiliselt toodetud materjal koosneb lineaarsetest ja hargnenud molekulaarsetest ahelatest ning segatakse tavaliselt lisaainete kokteiliga. Lisandid võivad tagada meie igapäevaste esemete soovitud omadused, näiteks suure paindlikkuse…

Veebikonverents “Blue Growth in practice”

17. veebruaril toimub veebikonverents „Blue Growth in practice – Connecting Sustainable Fishing Tourism and Healthy Environment”, kus tutvustatakse projekti RETROUT tulemusi koos ekspertide ettekannetega jõgede taastamise ja kalastusturismi arendamise teemadel. Konverents toimub inglise keeles. Projekt RETROUT – „Ranniku kalastusturismi arendamine, edendamine ja kesktlik mjandamine Läänemere piirkonnas“. Projekti peamine eesmärk on arendada ja edendada kalastusturismi rannikupiirkondades,…

Uus rakendus Scan4chem väga ohtlike ainete teabepäringu esitamiseks

Väga ohtlikud ained võivad olla kantserogeensed, reproduktiivtoksilised või keskkonnale eriti problemaatilised. Tarbijatel on õigus end teavitada tarbekaupades sisalduvatest ohtlikest ainetest. See on kirjas Euroopa kemikaalimääruses REACH. Iga infopäring tuleb siiski esitada toote tarnijale eraldi. LIFE-projekt AskREACH keskendub selle teabe kätte saamise hõlbustamisele tarbijatele nutitelefoni rakenduse ja Euroopa andmebaasi kaudu, kuhu tarnijad saavad oma teabe sisestada….

UrbanStormi virtuaalne ümarlaud 20.novembril

20. novembril toimub projekti LIFE UrbanStorm virtuaalne ümarlaud. Ümarlaud algab kell 10 ning orienteeruv lõpp on kell 12.00. Ümarlaual tutvustame viimase aasta jooksul projektis saavutatud tulemusi: Tallinna linna sademeveekorralduse teenuse tasu metoodika Toimunud õppereiside (Kopenhaagen/Malmö ja Helsinki) peamised järeldused Tallinna linna säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava (SEKT) (LIFE UrbanStorm eksperdid andsid sisendi kohanemise tegevuskavasse)…

Kuidas integreerida kemikaalide riskijuhtimist keskkonna juhtimissüsteemidesse?

25. novembril toimub virtuaalne töötuba teemal, kuidas kemikaalide riskijuhtimist paremini integreerida keskkonna juhtimissüsteemidesse ja standarditesse. Töötuba on kahe rahvusvahelise projekti, LIFE Fit for REACH ja INTERREG NonHazCity-2, töö tulemus. Projektides NonHazCity (INTERREG) ja Fit for REACH (LIFE) jõudsime sageli järeldusele, et kemikaalide riskijuhtimise ning keskkonnajuhtimissüsteemide ja -standardite ühendamine on hea lähenemisviis etevõtetes kemikaalide riskijuhtimise paremaks juurutamiseks….

Valminud on juhend: Vabane ohtlikest ainetest oma kodus!

Ohtlikud ained on meie kodudes üldlevinud: enamik esemeid ja tooteid, mida me kodumajapidamises iga päev kasutame, on oma omadused saanud teatavate sünteetiliste ainete sisalduse ja lisamise tõttu. Kosmeetikatooted säilivad kauem tänu säilitusainetele, plastist toidupakendite pehmuse ja sileduse tagavad plastifikaatorid ning elutoa kardinad ei sütti tänu leegiaeglustitele. Kahjuks on mõned neist ainetest ohtlikud ja kahjulikud meie…

BEFi kliimaväljakutse lõppes

22 päeva kliimaväljakutset ongi läbi saanud ning need möödusid palju kiiremini, kui oleks võinud arvata. Kokkuvõttes võib öelda, et meile kõigile meeldis see uut moodi lähenemine toidulauale ning ei jooksnud esimese asjana tormi lihaletile. Mitmed meist kavatsevad väljakutset mingil moel ka jätkata. Motivatsiooniks on nii lihatarbimise vähendamisest tekkinud kergem tunne kui ka põnevate taimetoidu retseptide proovimine…

BEFi kliimaväljakutse: teine nädal

Eneselegi märkamatult on möödunud juba teinegi nädal kliimaväljakutsest, kus kogu BEFi naiskonnaga proovime vähendada loomsete toiduainete tarbimist. Enamik meist tarbib siiski jätkuvalt piima- ja munatooteid, kuid on ka mõned, kes on vältinud ühte või teist või lausa mõlemat. Liha vältimist peame üldjuhul lihtsaks ning lihast veel puudust ei tunne, sest taimsete toitute maitsete palett on…

INTERREG projektide võistlus: 2. koht NonHazCity’le

Meil on põhjust tähistada: Viiest muljetavaldava ettekandega finalistist teatame uhkusega, et jõudsime INTERREG projektide võistlusel (Project Slam 2020) teisele kohale! Täname kõiki, kes meie poolt hääletasid, suure toetuse eest. Samuti kuulub tänu meie projektipartneritele, INTERREG Läänemere regiooni sekretariaadile, teistele finalistidele ja kõigile teistele, kes konkursil osalesid. Meil oli oma esinemise ettevalmistamisel väga lõbus ning oli…

Kliimateave elurikkuse jaoks – veebikonverents 22.10.20

22. oktoobril, Euroopa Rohelisel Nädalal toimub virtuaalne konverents “Kliimateave elurikkuse valdkonna jaoks” (kell 10.00–13.30). Veebikonverentsil tutvustatakse Euroopa Copernicuse kliimaandmeteenuse (Copernicus Climate Change Service – C3S) elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste valdkonna infosüsteemi, mis pakub spetsiaalselt valdkonna vajadustele kohandatud bio-klimaatilisi indikaatoreid globaalsel tasandil. Teenus on avatud platvorm, kust leiab paindlikud tööriistad, laialdaselt kasutatavad andmed ja kliimaandmete kasutusnäited, et pakkuda tuge erinevatele lõppkasutajatele…

BEFi kliimaväljakutse: esimene nädal

Alates 1. oktoobrist võtab BEF kogu naiskonnaga osa kliimaväljakutsest, mis keskendub keskkonna hoidmisele läbi loomasõbralike valikute. Tegemist on 22-päevase väljakutsega, mille jooksul kutsutakse üles eelistama taimset toitu: jagatakse retsepte, infot ja kasulikke nippe. Lihtsaim tegu keskkonna heaks on vähendada liha tarbimist, millega saame oma ökoloogilist jalajälge vähendada kuni 70%! Siiani oleme oma lihatarbimise eelistustes olnud üsna erinevad….

Ümarlaual tutvustati keskkonnaväidete kasutamise parima tava juhendit

Täna toimus projekti LIFE Fit for REACH raames ümarlaud ettevõtete poolt edastatavate roheväidete alase teabe teemal. Roheväited e keskkonnaväited on tootja või teenuseosutaja enda kinnitus toote keskkonnasõbralike omaduste kohta, mis ei ole sertifitseeritud sõltumatu kolmanda osapoole poolt, kuid eeldatakse, et esitatud teave on tõendatav ja täpne. Tarbijad, ettevõtted ja riigiasutused on üha enam huvitatud keskkonnasõbralikest toodetest, mis ei ole inimeste tervisele ohtlikud. Vastuseks kasutavad…

Uued videod ohtlikest ainetest NonHazCity projektis

Projekt NonHazCity on loonud uued animeeritud videod, et tutvustada ohtlikest ainetest vaba elu majapidamistes ja kontorites. Võite neid videoid jagada sõpradele, pereliikmetele ja kolleegidele, et julgustada neid kasutama tooteid, mis sisaldavad vähem või üldse mitte ohtlikke aineid. Esimesest videost saate teada, kus on teie majapidamises ohtlikud kemikaalid peidus ja kuidas saate nende kontsentratsiooni vähendada. Lihtsate näpunäidete…

Anna oma hääl NonHazCityle!

Sel suvel valiti NonHazCity 30-aasta pikkuse ajalooga Interregi parimate projektide konkursi finaali. Konkursile laekus 150 taotlust, 30 osalejat jõudis II vooru ja finaali valiti 6. Kui tahad meile pisut hoogu anda ning aidata NonHazCityl võita nn sotsiaalmeedia auhind, siis palun anna oma hääl NonHazCity projektile siin. Oleme juba kogunud 585 häält ning oleme jõudnud teisele kohale, kuid…

Veebikonverents: Läänemere regiooni liikuvus 2020. aastal

8. – 10. septembril toimub virtuaalne Läänemere regiooni liikuvuse konverents Baltic Sea Region Mobility Summit 2020. Kolmepäevast veebikonverentsi korraldavad kolm Interregi Läänemere piirkonna rahastatud projekti: BSR electric, cities.multimodal ja SUMBA. Ühtlasi on tegu Interregi projekti SUMBA lõpukonverentsiga. Kutsume kolme päeva jooksul kella 10–15 Kesk-Euroopa aja järgi osalema kaasahaaravatel aruteludel ja töötubades, nägema ja kuulma põnevaid…

Copernicuse elurikkuse valdkonna kliimaandmeteenust tutvustav veebiseminar 16. juunil

Euroopa Copernicuse kliimaandmete teenuse (Copernicus Climate Change Service – C3S) programmi raames on konsortsium, mida juhib teadusuuringute keskus VITO (Belgia), välja töötanud globaalse kliimaandmeteenuse prototüübi elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste valdkonna jaoks. Eestist osalevad projektis MTÜ Balti Keskkonnafoorum ja MTÜ Pro Mare. Eelmise aasta maikuus toimusid esimesed arutelud projekti partnerriikides, et saada tagasisidet ja ettepanekuid teenuse arendamiseks…

Soovitused jalgrattakasutuse soodustamiseks riiklikul tasandil

Valminud on soovitused jalgrattakasutuse soodustamiseks riiklikul tasandil, mis on koostatud Euroopa Kliimainitsiatiivi (EUKI) projekti Cyclurban (Jalgratas kui euroopa kliimapoliitika osa) raames. Üks olulisemaid alternatiivseid liikumisvahendeid on jalgratas, mis nõuab autoga võrreldes palju vähem linnaruumi, on märksa tervislikum ning tekitab oma elutsükli jooksul minimaalselt kasvuhoonegaase. Jalgrattakasutus on Eesti linnades viimastel aastatel aeglaselt kasvanud, kuid moodustab kõigist…

Valmis Tallinna linna sademeveekorralduse teenuse tasu kujundamise analüüs

Projekti UrbanStorm raames on valminud on Tallinna linna sademeveekorralduse teenuse tasu kujundamise metoodika lõppraport. Dokumendi eesmärgiks oli Tallinna linna sademeveekorralduse teenuse tasu kujundamise metoodika ettepaneku väljatöötamine. Sademeveesüsteemi paremaks korraldamiseks ning seotud investeeringute katmiseks soovib Tallinna linn välja töötada sademevee maksustamise metoodika, mis oleks aluseks kinnistu omanikelt sademevee tasu küsimiseks vee-ettevõtjate poolt. Metoodika rakendamine võimaldab vähendada…

Plastikust ja merereostusest Rahumäe Põhikooli teadusnädalal

Täna käisime Rahumäe Põhikoolis teadusnädala raames rääkimas plastikust, mikroplastist ja merereostusest. Uurisime 3.klassi õpilastega plastikoode, ökomärgiseid ja ohumärgiseid erinevatel pakenditel ning arutasime, kuidas igal inimesel on võimalik anda oma panus plastiku tarbimise vähendamisse. Tore oli nentida, et noored on juba väga teadlikud plastireostusest ja inimese mõjust keskkonnale. Rahumäe Põhikoolis teist korda toimuva Teadusnädala eesmärk on…

Säästlikud sademeveelahendused Helsingis ja selle lähiümbruses

24.-26. septembril 2019 toimus projekti LIFE UrbanStorm raames järjekorras juba teine õppereis, seekord Helsingisse. Helsingis ja Helsingi lähiümbruses on säästlikud sademeveelahendused (sustainable urban drainage systems, SUDS) kasutusel nii elamupiirkondades kui ka avalikes hoonetes ja linnaruumis. Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda võimalikult paljude erinevate looduslähedaste sademeveelahendustega. Soome ja Eesti kliima sarnasuse tõttu on paljud sealsed lahendused meil…

Ülevaade sademevee poliitikatest ja seadusandlusest Eestis

Projekti LIFE UrbanStormi raames on valminud sademeveega seotud kehtivate poliitikate, standardite ja seadusandluse analüüs. Eesti seadusandlusesse on üle võetud EL-i direktiividest tulenevad nõuded üleujutusohuga tegelemiseks ja standarditesse ka HELCOM-i soovitused. Reguleeritud on sademevee käitlemise nõuded, kuid seadused ei kohusta ega suuna rakendama erinevaid säästlikke lahendusi. Suunav roll sademevee looduslähedaseks käitlemiseks on standardil EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk…

Vahupurgi uus elu

Andrus Ööpik, Peep Tammistu ja Karin Viipsi Henkel Balti Pärnu arenduslaborist käisid projekti Fit for REACH abil augusti lõpus tutvumas PDR tehasega ja arutamas koostöövõimalusi. Henkel Balti turustab erinevate kaubamärkide all ehitus- ja kodukeemiat ning keha- ja juuksehooldusvahendeid. Ettevõtte peamine polüuretaanvahtude tootmistehas (end. Makroflex) asub Pärnus.  Ettevõtte eesmärgid projektis on ohtlike jäätmete vähendamine, ohtlike ainete asendamine, kvaliteedikontrolli tõhustamine ja ressursside…

Ohlikud ained jõuludel

Tarbijatena mõtleme, et kõik tooted, mida ostame on automaatselt ohutud. Projekti LIFE AskREACH jõulu-katse tõestab, et kahjuks nii see alati ei ole. Isegi jõuluehetes, kunstkuuskedes ja valguskettides leiti lisaaineid, mis on kahjulikud viljakusele, mürgiseid leegiaeglusteid ja keskkonnakahjulikke klooritud parafiine. Euroopa tarbijatel on õigus küsida toote müüjalt või tootjalt, kas see sisaldab tervisele või keskkonnale ohtlikke…

Kuidas sihtrühmi kaasata

Projektid saavad ainult siis tõelist positiivset mõju avaldada, kui projekti meeskonnal õnnestub sihtrühmi projekti tegevustesse kaasata. Selleks, et vahetada kogemusi sihtrühmade edukast kaasamisest projektitöös, korraldas Läänemere Regiooni Interreg novembrikuu keskel Tallinnas töötoa. Üritusest võttis osa ligi 60 projektijuhti ja kommunikatsioonieksperti, kes vahetasid kogemusi, kuidas projektidesse kaasata kohalikke omavalitsusi, riiklikke ametiasutusi ja ettevõtteid. Kai Klein Balti…

LIFE kemikaaliprojektide nõupidamine Vilniuses

Novembri lõpus toimub Vilniuses LIFE kemikaaliprojektide kahepäevane nõupidamine, mida korraldab projekt LIFE Fit for REACH. LIFE programm esitab oma projektidele ambitsioonikaid nõudeid, et mõõta nende keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, hinnata sihtrühmade käitumise muutust ja/või nende saavutusi poliitikas. Seetõttu on kohtumise eesmärkideks: anda tagasisidet poliitikakujundajatele, et aidata kavandada, rakendada ja ajakohastada asjaomaseid ELi poliitikaid; jagada parimaid…

Keskkonnahoidlike hangete koolituspäev

Balti Keskkonnafoorum korraldab 14. novembril Euroopa Komisjoni abil kohalike omavalitsuste hanke- ja keskkonnaspetsialistidele mõeldud keskkonnahoidlike hangete koolituspäeva. Koolituspäev on esimene 4-osalisest koolitusprogrammist, mis toimub novembrist 2019 – septembrini 2020 Tallinnas. Riigihangetel on suur mõju turule, sest avalik sektor ostab palju erinevaid tooteid ja teenuseid. Avaliku sektori turuosa on tavaliselt 5–15% – vahel ka palju suurem. Igal hangitud…

Mida niidud meile annavad – kolm uut põnevat trükist

Projekti Viva Grass raames on valminud kolm põnevat trükist, millega soovitakse kaasa aidata niitude väärtustamisele ja säilimisele. Niidud inimeste elatise ja heaolu allikana: Trükises kirjeldatakse innustavaid näiteid Balti riikidest, mis annavad aimu erinevatest viisidest, kuidas on rohumaid võimalik kasutada sotsiaalse ja majandusliku kasu saamiseks. Mida niidud meile annavad?: Niitude käsitlemine üksnes loomasööda pakkujana või ainult liigirikka elupaigana on…

RETROUT õppereis Eesti kalapääsudesse

Septembris toimunud õppereisi eesmärk oli tutvuda ja arutada projekti RETROUT Eesti projektialadega, kus kavandatakse taastamistöid. Lisaks külastati eelnevalt ehitatud kalapääsusid ning tutvustati olulisi aspekte kalapääsude projekteerimisel. Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jägala jõel ning on ehitatud aastatel 1922-1924. 1941. aastal see osaliselt hävines ning alles 2002. aastal taastati see praegusele kujule. Linnamäe on Eesti kõige võimsam hüdroelektrijaam võimsusega…

Plan4Blue projekti lõppkokkuvõte ja olulisemad tulemused

Plan4Blue projekti kolmeaastane teekond piiriülese mereala ruumilise planeerimise suutlikkuse arendamiseks Eestis ja Soomes on lõppemas. Projekt lähenes mereala ruumilisele planeerimisele täiendavatest, multidistsiplinaarsetest vaatenurkadest. Neli vaatenurka olid sinimajandus, keskkonnajuhtimine, ruumianalüüs ja piiriülene koostöö. Projekti elluviimise ajal oli meil rõõm teha koostööd paljude ekspertide ja sidusrühmadega erinevatest merendussektoritest. Korraldasime üritusi ning viisime läbi küsitlusi ja intervjuusid, mille…

Copernicuse kliimaandmebaasi tasuta koolitus

Koostöös Wageningeni Ülikooli ja MTÜ Balti Keskkonnafoorumiga toimub koolitus kliimaandmete kasutajatele ja huvilistele, kus käsitletakse kliimaandmete kasutamist ja valikut ning Copernicus kliimaandmete teenuse (Copernicus Climate Change Service – C3S) raames loodud kliimaandmebaasi (Climate Data Store – CDS). Koolituse eesmärk on anda teadmisi Copernicus kliimaandmebaasist, selles sisalduvatest andmetest ja tööriistadest ning nende kasutusvõimalustest. Koolitus sisaldab iseseisvat…

Projekti LIFE Urban Storm esimese aasta saavutused

10. septembril Keskkonnaministeeriumis toimunud projekti LIFE Urban Storm ümarlaual anti ülevaade projekti esimese aasta tegevustest. Valmimas on Tallinna „Säästva energia ja kliimamuutuste tegevuskava“ (SECAP), mis avalikustatakse selle aasta novembris. Koostatud on Tallinna linna jaoks ka sademevee tasu metoodika. Projekti pilootaladel Viimsis on läbiviidud geodeetilised tööd, mis on sisendiks sügisel väljakuulutatavale ehitusprojekti hankele. Vimsi vald on projekti eelarvest…

Projekti Urban Storm esimene õppereis Kopenhaagenis ja Malmös

Selle aasta aprillis toimus projekti UrbanStorm raames esimene õppereis. Külastati kahte linna, Kopenhaagenit ja Malmöt, kus on säästlike sademeveelahendustega (sustainable urban drainage systems, SUDS) tegeletud juba aastaid ning seetõttu peetakse neid valdkonna pioneerideks. Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Kopenhaageni ja Malmö parimate säästlike sademeveelahendustega ning kohtuda nende planeerimise ja loomisega seotud ekspertidega. Kolmepäevase õppereisi käigus külastati…

Projekti NonHazCity tulemused tõestavad: ohtlikke aineid esineb igas linnaelu aspektis

HELCOMi poolt läbi viidud Läänemere seisundi hindamine näitas, et ohtlike ainete sattumine merekeskkonda on tõsine probleem. Hoolimata mitmete määruste ja muude meetmete  kehtestamisest satub maismaalt veekeskkonda siiski suures koguses ohtlikke aineid. Kolm peamist ohtlike ainete allikat merre sattumisel on tööstuslik reovesi, olmeheitvesi ja sadevesi. Tarbimisega seonduvad hajusallikad nagu siseruumide tolm, pesupesemisel tekkiv heitvesi ja tarbitud…

LIFE Viva Grassi ja ELME projektide ühisseminar ökosüsteemiteenustest ruumilises planeerimises

Täna toimub Keskkonnaministeeriumis LIFE Viva Grassi ja ELME projektide ühisseminar „Ökosüsteemiteenused ruumilise planeerimise ja otsustusprotsesside alustalana Eestis täna ja perspektiivis“. Lisaks peagi lõppevale LIFE Viva Grassi tulemuste ja töövahendi tutvustamisele, antakse ülevaade ka kõikidest teistest hetkel töös olevatest ökosüsteemiteenuste kaardistamise, hindamise ning planeerimis- ja otsustusprotsessidega seotud protsessidest ja tegevustest, sh riiklikust MAES protsessist, ökosüsteemiteenuste integreerimisest…

Valminud on vastutustundlike hangete juhis kohalikele omavalitsustele

MTÜ Mondo ja Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös on valminud vastutustundlike hangete juhis kohalikele omavalitsustele. Avalik sektor on väga suur tarbija. Eestis moodustab avaliku sektori kogutarbimine sisemajanduse koguproduktist 14–16%. Arvestades, et selleks kasutatakse suuresti maksumaksja raha, tuleb seda teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning kogu ühiskonna huve arvestades. Üks võimalusi selleks on keskkonnahoidlikud ja sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked….

NonHazCity viimane konverents ja projekti lõpp

Projekti NonHazCity viimane konverents toimus jaanuari lõpus Riias. Kaks päeva olid täis sisukaid  ja põnevaid arutelusid projektis saadud kogemuste ning õnnestumiste kohta. Uusi ideid, mida jagada ja mõtteid tehtu osas oli eduka projekti lõpuks kogunenud hulgaliselt. Pärnu abilinnapea Rainer Aavik tõi konverentsil esile NonHazCity projekti raames elanike hulgas läbiviidud kampaania, kui olulise meetme, mille abil…

Vähem ohtlikke kemikaale majapidamistes, lasteaedades ja omavalitsustes

Läänemere piirkondades ohtlike ainete vähendamisega tegelenud projekt NonHazCity läheneb lõpule. Projekti lõppu tähistav konverents leiab aset 29. ja 30. jaanuaril Riias, kus tutvustatakse kolme aasta jooksul kogutud teadmisi ning uuringute tulemusi. Projekti NonHazCity raames analüüsiti ligi 100 heitvee proovi, et määrata peamised ohtlikud ained, mis veekogudesse satuvad.  Analüüsidest selgus, et tavapäraste saasteainete nagu raskemetallide koguseid on …

Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest. Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg “Ökoloogika”, mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastusest ajalehes. Möödunud kevadest pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik “Meie Eesti”….

Avalik pöördumine: Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

Täna hommikul esitasid enamik Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmeid koos Taastuvenergia Koja ja Arengukoostöö Ümarlauaga avaliku pöördumise peaministrile ja keskkonnaministrile, milles kutsutakse üles peaminister Jüri Ratast ja keskkonnaminister Siim Kiislerit toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni. Avalik pöördumine peaministrile ja keskkonnaministrile Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil…

Pressiteade: Rahvusvaheline transpordikonverents Tallinnas

Tallinnas toimub rahvusvaheline transpordikonverents 4. ja 5. detsembril leiab Õpetajate Majas aset rahvusvaheline konverents “Modelleerimise ja andmete roll mitmemodaalse ja kombineeritud transpordisüsteemi arendamisel – praegune olukord ja tulevikuperspektiivid”. Üritusel kõnelevad eksperdid Rootsist, Poolast, Saksamaalt ja Eestist. Konverents keskendub transpordi modelleerimisele ja andmetega seonduvatele võimalustele, mis toetavad jätkusuutlikuma transpordisüsteemi loomist. Üritusele on kutsutud linnatranspordi korraldajaid erinevatest…

11 keskkonnaühendust avalikustasid nägemuse Eesti metsanduse tulevikust

Keskkonnaühendused avalikustasid metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja 8 tähtsamat eesmärki, mille täitmine võimaldab Eestil olla tulevikus tark metsariik ja säästva metsanduse teenäitaja. Visioon pealkirjaga “Metsariigina tulevikku” on leitav siit: eko.org.ee/metsavisioon Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovitab koostatud visioonis Eestile metsandust, mis hoiab ja kasvatab Eesti ning maailma elurikkust; panustab kliimamuutuse ärahoidmisse, kasvatades arvestatavalt metsades seotud…

Kuidas saaks vähendada ohtlike ainete kasutamist ettevõtetes?

17 Euroopa riigi esindajad kohtuvad 23. ja 24. oktoobril Riias, et arutada meetmete üle, mis võiksid kõige tõhusamalt ettevõtteid aidata ohtlike kemikaalide kasutamise vähendamisel igapäevaste tegevuste juures. Kampaania “Tervislikud töökohad haldavad ohtlikke aineid” raames tehtud arvutuste põhjal kasutab umbes 38% Euroopa ettevõtetest igapäevaselt ohtlikke aineid. Sellised ained kujutavad endast tõsist ohtu nii töötajatele ja ümbritsevale…

Pressiteade: Projekti „Säästlike ja kliimakindlate linna sademeveesüsteemide arendamine“ (LIFE Urban Storm) Avaseminar

PRESSITEADE 11.09.18 toimub Viimsis projekti avaseminar, kus tutvustatakse EL LIFE programmist rahastatud ja septembrist 2018.a käivituvat projekti „Säästlike ja kliimakindlate linna sademeveesüsteemide arendamine“ (LIFE Urban Storm) ning arutatakse sellega seonduvaid väljakutseid Eestis. Täpsemalt, Eesti Keskkonnaministeerium annab avaseminaril ülevaate kliimamuutustega kohanemisest Eestis ning sellega seotud väljakutsetest ning Keskkonnauuringute Keskus tutvustab Tallinna „Säästva energia ja kliimamuutuste tegevuskava“…

Huvirühmade konsultatsioon ÜRO Keskkonnaassamblee IV kõrgetasemelise kohtumise (UNEA-4) ette valmistamiseks

  Balti Keskkonnafoorum koostöös Euroopa Keskkonnabüroo ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga korraldavad Tallinnas 3.-4.septembril 2018 huvirühmade konsultatsiooni UNEA-e ettevalmistamiseks. ÜRO Keskkonnaprogramm on juhtiv keskkonnaasutus, mis seab globaalse keskkonnaprogrammi, edendab selle ellu viimist ning panustab säästva arengu eesmärkide täitmisesse. ÜRO Keskkonnaprogrammi eesmärgiks on muuhulgas arendada partnerlust eri osapoolte vahel ning motiveerida inimesi elama keskkonda säästvalt ning mitte tuleviku…

BEF Grupp 15: Mis on selle aja jooksul toimunud?

Käesoleval aastal tähistab BEF Grupp oma 15. sünnipäeva. Võrgustikutöö sai alguse 2003. aastal, kui Eestis, Lätis, Leedus ja Saksamaal loodi mittetulundusühingud. Ühiste eesmärkide ja tegevustega MTÜd moodustavad üheskoos “BEF Grupi”. Järgnevalt väike ülevaade sellest, millega on BEF Grupp 15 aasta jooksul tegelenud ning kuidas organisatsioon arenenud on. Balti Keskkonnafoorum asutati aastal 1995 Tallinnas, Riias ja…

ERL pressiteade: Keskkonnakomisjon arutab põlevkivienergeetikast loobumist

Täna kell 14:00 tuleb Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil arutusele ühispöördumine, millele allakirjutanud soovivad põlevkivienergeetikast väljumise strateegia koostamist. Rahvaalgatusele “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit” andis oma toetusallkirja 1079 inimest, mis edastati 30. aprillil Riigikogu esimehele Eiki Nestorile. Ühispöördumisele allakirjutanud soovivad riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergiast loobuda ning järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle…

Eutrofeerumine pärast aastat 2020 : vana loo ümberkirjutamine – uus tee õnneliku lõpuni

Balti Keskkonnafoorum kutsub huvilisi esmaspäeval, 4. juunil seminarile, mille teemaks on eutrofeerumine. Seminar leiab aset Tallink Spa ja konverentsikeskuses ning toimub Läänemere strateegia üheksanda aastafoorumi raames. Kehtiva Läänemere strateegia raames vaadeldakse eutrofeerumist bio-füüsikalises kontekstis. Kahjuks on puudu sotsiaal-majanduslik vaade ning ka kriitiline analüüs poliitika otsuste raames. H2020 projekt “ResponSEAble” soovib debatti panustada punktidega, millele Läänemere…

Idufirma UpSteam mõtleb keskkonnale

  Ajujahi äriideede konkurssist hoogu koguv idufirma UpSteam on oma tegevuses keskendunud keskkonnasõbraliku autopesuteenuse pakkumisele. Oma tegevuses rõhutab UpSteami meeskond kahele aspektile, kuidas nende pakutav autopesuteenus on keskkonnasõbralikumad kui teised turul olevad teenusepakkujad. Esiteks kasutatakse tehnoloogiat, mille tulemusena kasutatakse tunduvalt vähem vett, kui kasutavad käsipesulad. Näiteks toob ettevõte välja, et käsipesulad kasutavad ligikaudu 150-200 liitrit…

Ootame pakkumisi keskkonnavastutuse uuringu tegemiseks

Ootame pakkumusi keskmise ja väikese suurusega ettevõtete keskkonnavastutusest uuringu tegemiseks Eestis, Lätis ja Leedus. Uuring peab andma vastused muuhulgas järgmistele küsimustele: – Milline on VKE suhtumine keskkonnavastutusse? – Kas VKE on määratlenud oma keskkonnamõjud (sisemised, välised), kuidas? – Kas VKE-del on keskkonnapoliitika? Mis on nende motivatsioon selleks? Uuring põhineb olemasoleval metoodikal. Täpsem info HANKEDOKUMENDIS. Palume…

Otsime kommunikatsioonieksperti

EKO pressiteade: Audit näitab, et riigimetsas ei ole loodusväärtused kaitstud

Äsja avalikustatud FSC metsamajandamise auditis on Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) tehtud kaks olulist parandamisnõuet, mille täitmata jätmisel ähvardab RMK-d FSC sertifikaadi kehtivuse peatamine. Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) eksperdid esitasid auditi läbiviijale hulgaliselt tähelepanekuid ja näiteid, mille kohaselt on RMK mitmes piirkonnas pikaajaliselt ja oluliselt rikkunud metsade säästva majandamise nõudeid ning selle käigus loodusväärtusi kahjustanud. OÜ…

Tallinna piirkonna liikuvuskava 2035 seminar

1. veebruaril kell 10.00-15.30 toimub Maanteeametis liikuvuskava seminaril, mille eesmärk on anda Harjumaa kohalikele omavalitsustele ja piirkonna sidusgruppidele ülevaade Tallinna piirkonna liikuvuskava koostamisest, tutvustada seni läbiviidud uuringute tulemusi ning saada sisendit liikuvust puudutavate stsenaariumide koostamisse. PÄEVAKAVA Seminari korraldab  Maanteeamet koostöös Tallinna Transpordiameti ja Balti Keskkonnafoorumiga. Seminari kaasrahastab Läänemere piirkonna programm (BSR INTERREG) läbi projekti Sustainable urban mobility…

EKO pressiteade: Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning…

Ootame pakkumisi keskkonnavastutuse uuringu metoodikale – uuendatud!

Ootame pakkumusi uuringu metoodikale ning tulemuste analüüsile, mis on aluseks edasisele uuringule Eesti, Läti ja Leedu keskmise ja väikese suurusega ettevõtete keskkonnavastutusest. Uuring peab andma vastused muuhulgas järgmistele küsimustele: – Milline on VKE suhtumine keskkonnavastutusse? – Kas VKE on määratlenud oma keskkonnamõjud (sisemised, välised), kuidas? – Kas VKE-del on keskkonnapoliitika? Mis on nende motivatsioon selleks? Käesolev…

EKO pressiteade: Ühendused esitasid eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas täna, 14. novembril Keskkonnaministeeriumile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile metsa- ja looduskaitseekspertide ning juristide koostöös koostatud ettepanekud looduskaitseseaduse muutmiseks. Praegu on paljudes kaitsealustes metsades lubatud lageraie ning majandusmetsadele mõeldud reeglid laienevad iseenesest ka kaitsealade piiranguvööndi metsadele. See seab tõsiselt ohtu kaitstavad loodusväärtused. Varemgi teadvustatud probleem kaitsealuste piiranguvööndi metsadega kerkis teravalt taas viimase…

PRESSITEADE: Pärnus viidi läbi ohtlike ainete sõeluuring

PRESSITEADE 19.10.2017 Eelmise aasta jooksul viidi Pärnus läbi sõeluuring kaardistamaks linna veekeskkonnas leiduvaid ohtlikke aineid ja nende päritolu. Nüüd selgunud uuringu tulemustest avaldub, et võrdväärselt jõuab Pärnu linnakeskkonda ohtlikke aineid nii kodudest, tööstuspiirkondadest kui ka näiteks väikestest ettevõtetest, kaubanduskeskustest, SPA-dest ja haiglast. Sõeluuringu käigus analüüsiti ohtlike ainete sisaldust elamu- ,tööstus- ja teenindusettevõtete reovees ning linna…

Pärnus läbi viidud ohtlike ainete sõeluuringu tulemuste avalikustamine

Kutsume kõiki huvilisi järgmisel neljapäeval, 19. oktoobril kell 11.00 Pärnu Linnavalitsuse suurde saali, kus toimub Pärnus ning teistest Läänemere-äärsetes omavalitsustes läbi viidud ohtlike ainete sõeluuringu tulemuste tutvustamine. Üritus toimub Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames. Ürituse taust ja teemad: Rahvusvahelise projekti NonHazCity raames analüüsiti ohtlike ainete sisaldust elamu- ja tööstuspiirkondade reo- ning sademevees Pärnus, Riias,…

Pärnakas, aita luua kahjulikest ainetest vaba elukeskkonda!

Novembrist Pärnus alguse saava kampaania “Mõtle, mida tarbid” fookuses on kahjulikud ained kosmeetikatoodetes, puhastusvahendites ning köögitarvikutes. Kampaania raames, kutsume Pärnu elanikke üles vaatama otsa oma tarbimisharjumustele. Kui julgelt tutvustaksid Sina oma kappides sisalduvat keskkonnaeksperdile? Kas suudaksid oma tarbimisharjumusi nelja kuuga keskkonnasõbralikumaks muuta? Pärnakad Silver Smeljanski ja tema elukaaslane Marie Rosalie Hanni otsustasid end proovile panna ning…

Otsime kommunikatsioonipraktikanti

Kui otsid praktikakohta, kus saaks end proovile panna rohkemas kui kohvikeetmises, siis MTÜ Balti Keskkonnafoorumis saad näiteks: kampaaniat korraldada, sotsiaalmeedia ja kodulehtede haldamises kaasa lüüa, kommunikatsioonistrateegiat koostada, üritusi korraldada, uue projekti visuaalse identideedi loomises kaasa rääkida, lugusid kirjutada või videoid teha, pressiteateid koostada ja ajakirjanikega koostööleppeid sõlmida. Praktika annab Sulle võimaluse saada aimu nii vabaühenduste…

Keskkonnaühenduste pressiteade: Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi leevendada

Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda. Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et…

Eestlased tunnevad kemikaalide pärast muret

64% eestlasi tunneb muret igapäevase kemikaalidega kokkupuute pärast, selgub juunis avaldatud Eurobaromeetri kemikaaliohutuse uuringu tulemustest. Umbes sama suur osa elanikkonnast teab tarbetoodetes, sh näiteks kodukeemias, kosmeetikas, riietes, elektroonikas või ehitusmaterjalides sisalduvate ohtlike ainete mõjudest. Uuringust selgub seegi, et eestlased on kõige eesrindlikumad pakendiinfoga tutvujad Euroopas. 83% vastanutest otsib toote võimalike kõrvalmõjude kohta esmajoones teavet just pakendilt….

Ohtlike kemikaalide käitlemise koolitus ettevõtetele

  Eesti Keemiatööstuse Liit koostöös MTÜ Balti Keskkonnafoorumiga korraldab koolituse kemikaale kasutavatele ettevõtetele, et tutvustada kemikaalide käitlemise kohustuslikke nõudeid – alates REACH määrusest, registreerimisest ja infoallikatest kuni arvestuse pidamiseni ning info edastamiseni tarneahelas. Lisaks toimub praktiline töö ohutuskaartidega. Koolitus on osalejatele TASUTA! REGISTREERIMINE NB! Kohtade arv on hetkel täis. Ajakava: 9:30-10:00 Osalejate registreerimine, tervituskohv 10:00-10:20 Avamine, sissejuhatus….

Jätkusuutlikuma meremajanduse poole

2016. aasta oktoobris sai alguse Eesti-Soome ühisprojekt Plan4Blue, mille eesmärk on planeerida ja arendada meremajandust selliselt, et säiliks mõistlik tasakaal majanduse ning keskkonna vahel. Projekti käigus analüüsitakse Soome lahe ja Saaristomere mere- ning rannikualade seisundit, hinnatakse erinevate valdkondade majanduslikku potentsiaali piirkondlikku arengusse panustamisel ning töötatakse planeeringute jaoks välja võimalikud lahendused, mis võtaksid arvesse nii majanduslikke,…

PRESSITEADE: Iga neljas Pärnu elanik peab end ohtlikest ainetest hästi informeerituks

MTÜ Balti Keskkonnafoorumi ja Pärnu Linnavalitsuse tellimusel läbi viidud uuringu tulemustes selgub, et iga neljas Pärnu elanik peab end hästi või väga hästi informeerituks ohtlikest ainetest, mida võib leiduda igapäevaselt kasutatavates toodetes. Uuringus selgub, et teadlikkus on keskmisest veidi kõrgem naiste seas vanuserühmas 20-29 aastat ja peredes, kus kasvavad 7-12-aastased lapsed. Ohtlikest ainest vähe või…

PRESSITEADE: Ohtlikud ained kosmeetikatoodetes – müüt või tegelikkus?

Homme, 7. juunil kell 17.30 toimub pakendivaba poe Paljas Pala ruumides vestlusõhtu, kus tutvustatakse ja arutletakse ohtlike ainete mõjust tervisele ja keskkonnale. Tänavu aasta aprillis viis Socio uuringukeskus MTÜ Balti Keskkonnafoorumi ja Pärnu Linnavalitsuse tellimusel läbi uuringu kaardistamaks Pärnu linna elanike teadlikkust ohtlikest ainetest. Selgus, et iga neljas pärnakas peab end hästi või väga hästi…

Osale vestlusõhtul “Ohtlikud ained kosmeetikatoodetes”

7. juunil kell 18.00 toimub Pärnus pakendivaba poe Paljas Pala ruumides vestlusõhtu “Ohtlikud ained kosmeetikatoodetes – müüt või tegelikkus?” Üritusel osalemine on TASUTA, kaasa rääkima või ka lihtsalt kuulama on oodatud kõik huvilised! Võõrustaja Paljas Pala kostitab osalejaid ka tervisliku snäkiga. Vaata ka Facebookist. Vestlusõhtut viib läbi MTÜ Balti Keskkonnafoorumi keskkonna- ja kemikaaliekspert Kai Klein,…

PRESSITEADE: LIFE keskkonnaprojektide konverents “Kuidas hinnata looduse väärtust?”

10.-12. mail kohtuvad Tallinnas Viru Hotellis Euroopa Komisjoni Keskkonna peadirektoraadi kõrgetasemelised ametnikud, ülikoolide teadurid ning vabaühenduste ja muude huvirühmade esindajad Euroopa Liidu LIFE programmi keskkonnaprojektide konverentsil “Kuidas hinnata looduse väärtust? – Ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni viimine otsustusprotsessidesse”. Konverentsi avab keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle sõnul saab looduse hüvede väärtuste, seal hulgas ka majanduslike, teadvustamine, hindamine ja arvestamine looduskaitses…

LIFE keskkonnaprojektide konverents “Kuidas hinnata looduse väärtust?” Tallinnas

Ökosüsteemiteenused pakuvad inimestele lugematul hulgal väärtuslikke hüvesid, näiteks toitu, puhast vett ja õhku. Ökosüsteemiteenuste hindamine ning kontseptsiooni juurutamine keskkonnakorraldusse ja otsustusprotsessidesse aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust. Euroopa Liidu LIFE programm koostöös LIFE Viva Grass projektiga korraldab Neemo EEIG toel 10.-12. mail 2017 Tallinnas konverentsi: “Kuidas hinnata looduse väärtust? – Ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni viimine otsustusprotsessidesse” (Costing the Earth? –…

Koolitus “Ohtlikud ained puhastustoodetes ja keskkonnahoiukriteeriumid” Pärnus

Pärnu Linnavalitsus ja MTÜ Balti Keskkonnafoorum kutsuvad puhastusteeninduse ettevõtete esindajaid 5. aprillil Pärnu Keskraamatukogu rippsaali TASUTA koolitusele “Ohtlikud ained puhastustoodetes ja keskkonnahoiu kriteeriumid” Koolitus toimub rahvusvahelise projekti NonHazCity (“Ohtlike ainete vähendamise uuenduslikud lahendused Läänemere linnapiirkondades”) raames. Projekti eesmärgiks on vähendada igapäevases kasutuses olevatest toodetest eralduvate saasteainete sattumist Läänemerre. Kui paljude ohtlike kemikaalidega puhastustoodete kasutajad igapäevaselt kokku puutuvad?…

Eesti Keskkonnaühenduste Koda otsib tegevjuhti

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on 2002. aastal loodud avalikes huvides tegutsev koostöövõrgustik, kuhu kuulub kümme Eesti keskkonnaühendust. EKO eesmärgiks on keskkonna heaks Eesti sisese ja rahvusvahelise keskkonnapoliitika, arendus- ja keskkonnategevuse rahastamisega seotud otsuste ja protsesside jälgimine ja mõjutamine. Oma eesmärkide täitmiseks võtame tööle võimeka TEGEVJUHI Tööülesanded: • Hoida igapäevaselt silma peal keskkonnapoliitikal ja olulise keskkonnamõjuga…

LIFE Fit for REACH tõi Euroopa kemikaalieksperdid Tallinnasse

Veebruari alguses toimus Tallinnas rahvusvaheline seminar “REACH-määruse jõustamispraktikad”. Umbes 60 osalejat kümnest erinevast Euroopa Liidu liikmesriigist, lisaks Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) esindajad, vahetasid kogemusi ja rääkisid kemikaalimääruse REACH jõustamise hetkeolukorrast. Seminarist võtsid osa ministeeriumite, keskkonna- ja terviseametite, ning inspektsioonide esindajad Austriast, Eestist, Leedust, Lätist, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Luksemburgist ja Poolast. Lisaks veel ECHA ja Eesti Keemiatööstuse esindajad ning konsultandid. Muuhulgas käistleti selliseid…

EKO pressiteade: Maapõue strateegia ei võta suunda ressursitõhususele ega keskkonnamõju vähendamisele

Täna KUMUs tutvustatav riigi maapõue strateegia eelnõu on suunatud eeskätt kaevandamise hõlbustamisele ja intensiivistamisele. Dokument ei sea eesmärgiks kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ega paku lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele nagu rohemajanduse halb seis või põlevkivi majanduslik hääbumine. Keskkonnaministeeriumi 19. jaanuaril avalikustatud dokumendiga “Maapõuepoliitika alused aastani 2050” pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise ning kaevandamise planeerimise põhimõtted…

Eesti-Soome ühisprojekti aitab tagada tõhusa ja keskkonnahoidliku tegevuse merel

Alguse sai Eesti-Soome ühisprojekt Plan4Blue, mille eesmärgiks on tagada jätkusuutlik ja keskkonnahoidlik sinimajanduse kasv Soome lahe ja Saaristomere mereruumi ning rannikualade planeerimise kaudu. Suur ja kiiresti kasvav nõudlus mereruumi järele erinevatel eesmärkidel nõuab integreeritud lähenemist planeerimisel ning majandamisel. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlase Robert Apsi sõnul on koostöö Eesti ja Soome teadlaste ning ametkondade vahel…

EKO PRESSITEADE: Selgusid 2016. aasta keskkonnakirves ja -tegu

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2016. aasta keskkonnavaenulikema teo tiitli ehk keskkonnakirve Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule põlevkivi ressursitasude alandamise eest. Möödunud aasta kõige tähendusrikkamaks keskkonnateoks valiti kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajateks on Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Tervikring  ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski. Eelmise aasta keskkonnakirve said üksmeelselt Vabariigi Valitsuse eelmine koosseis…

Eesti kemikaalipoliitika vajab sihikindlat arendamist

Kutsusime kokku ministeeriumite, järelvalveasutuste, tööstusliitude, ettevõtete ja toetusi pakkuvate asutuste esindajad, et vahetada mõtteid ohtlike kemikaalide asendamise teemal. Eesmärk oli arutleda, kas Eesti ettevõtjad on tegelikult valmis väga ohtlikke aineid asendama – kas ja kuidas saaks riik neid selles toetada? Terviseameti riikliku järelevalve tulemused 2016. aasta III kvartalis REACH valdkonnas näitavad, et rohkem kui neljandikul…

Rahvusvaheline konverents “Kogukonnad, kultuurimaastikud ja pärand” ootab osalema

7. oktoobril tutvustab projekti LIFE Viva Grass meeskond Palmse mõisas rohumaade tähtsust, majandamise võimalusi ning projekti rolli rohumaade säilimises. Üritus toimub 6.-8. oktoobril Lahemaa Rahvuspargi 45. aastapäeva raames korraldataval rahvusvahelisel konverentsil “Kogukonnad, kultuurimaastikud ja pärand”. Konverentsi keskseks teemaks on kultuuripärandi ja kultuurimaastike jätkusuutlikus, mille võtmeteguriks on kohalik kogukond nind jätkusuutlik majandamine. Esimesel päeval keskendutakse kultuuripärandi ja kohaliku kogukonna rollile, teisel…

EKO PRESSITEADE: Erialaorganisatsioonide pöördumine Reidi tee projekti peatamiseks

Tallinna linnavalitsuse tellimusel K-Projekti koostatud Reidi tee eskiisprojekt on vastuolus tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtete ning Euroopa Liidu rahade kasutamise reeglitega. Seetõttu soovime erialaorganisatsioonidena, et linnavalitsus peataks senise kiirustava Reidi tee projekteerimise K-Projekti juhtimisel ning alustaks uue kaasaegse, inimkeskse ja keskkonnasõbraliku projekti väljatöötamist. Kavandataval Reidi teel on väga suur mõju Tallinna kesklinna ruumile ning praegusel kujul tekitab…

Küsitlus: rohelised töökohad merenduses

Euroopa Komisjon ootab vastama küsitlusele, mille eesmärgiks on uurida, kuidas oleks võimalik vähendada merendusega seotud keskkonnamõjusid Euroopas ning milliseid meetmeid organisatsioonid selleks juba kasutavad. Küsitlusele on oodatud vastama kõik, kelle tegevusala… 1. on seotud keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamisega merenduse valdkonnas. See võib puudutada ükskõik missugust keskkonnamõju. 2. hõlmab Läänemere, Musta mere, Vahemere, Põhjamere, Atlandi ookeani või Põhja-Jäämere…

Leedri küla IV Kadakapäev kostitas päikesepaistega

9. juulil toimus Saaremaal, Lääne-Saare vallas, Leedri külas IV Kadakapäev „Rohelised niidud“, mis sel aastal korraldati koostöös LIFE Viva Grass projektiga. Päeva peateemaks olid meid ümbritsevad kaunid rohelised niidud ehk poollooduslikud kooslused, nende tähtsus ning väärtus. Tegevust jätkus kõigile. Toimusid loengud niitudest ja nende väärtusest. Merle Kuris tutvustas LIFE Viva Grass projekti ning selle käigus…

Koolituspäev “Kemikaalid, keskkonnasäästlik koristamine”

Korraldasime Kohila Gümnaasiumi tugipersonalile koolituspäeva “Kemikaalid, keskkonnasäästlik koristamine,” mida rahastati projekti “Kohila Gümnaasium – keskkonnahoidlik kool, I faas” vahenditest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Koolituspäeva eesmärgiks oli tõsta kooli personali teadlikkust keskkonnasõbralikust koristamisest. Tallinna Teeninduskooli puhastusteeninduse eriala õpetaja Maie Ründva käsitles oma ettekandes koristaja töö olulisust ja töötajate motivatsiooni. Lisaks tutvustas ta erinevaid puhastusmeetodeid ja doseerimist märgpesu…

PRESSITEADE: Projekt NEMA andis olulise panuse eluslooduse seiresse

Lõppes projekt „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine” ehk lühidalt NEMA. Juulist 2014 kuni aprillini 2016 väldanud projekt annab olulise panuse mereliste elupaikade ja ohustatud liikide soodsa seisundi saavutamisse metoodikate kaudu, mis aitavad tulevikus selgitada, jälgida ja prognoosida liikide arvukuses ja levikus ning kooslustes toimuvaid muutuseid. Veidi üle poole miljoni eurose eelarvega projekti tulemusi…

Läänemaal räägiti looduslikelt rohumaadelt majandusliku tulu teenimise võimalustest

Balti Keskkonnafoorumi looduskaitse ekspert Merle Kuris tutvustas esmaspäeval, 25. aprillil Lihulas toimunud seminaril LIFE Viva Grass projekti õppereisidel kogutud info põhjal häid näited, kuidas erinevates Euroopa riikides kasutatakse looduslikke rohumaid majandusliku tulu teenimiseks. Läänemaal, mille pindalast 32% on kaitse all ja kus asub ka suur osa meie väärtuslikest niitudest, on niidumajandus päevakajaline teema. Niitude säilitamisel ja…

PRESSITEADE: Uuring paljastas mereelupaikade seisundi

Seni uurimata Eesti merealade kaardistamise ning elupaigatüüpide, linnustiku ja viigerhüljeste seiremetoodika väljatöötamisel andsid teadlased mereliste elupaikade seisundile soodsa hinnagu. Tulemustest ja põnevatest leidudest antakse ülevaade 14. aprillil Tallinna Ülikoolis toimuval seminaril „Rannik ja meri“. Aprillis lõpeb pea kaks aastat väldanud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi rahastatud projekt „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika…

Kurese loodushoiu talu külastus

Eelmisel nädalal, 31. märtsil külastasime Kurese talu, mis on pilootalaks ning partneriks projektis LIFE Viva Grass. Tutvusime kariloomade ootuses olevate rohumaadega ning projekti käigus ehitatud puurkaevuga. Lisaks näitas talu peremees Urmas Vahur loopealsete karjamaade taastamise projekti käigus tehtud töid. Kurese talu põhitegevuseks on külamaastikel loodushoiu- ja pärandkultuuri kaitse korraldamine.  Igal aastal tuuakse maikuus talu aladel…

PRESSITEADE: Pärnu asub proovima uusi lahendusi kaitsmaks Läänemere keskkonda

Balti Keskkonnafoorum koostöös Pärnu linna ja ettevõttega Pärnu Vesi alustas projektiga “Ohtlike ainete vähendamise uuenduslikud lahendused Läänemere piirkondades” (NonHazCity), mille eesmärgiks on vähendada saasteainete sattumist Läänemerre ja selle ümbrusesse. “Uuendusliku lahendusena kaasame lisaks omavalitsusele ja vee-ettevõtetele ka väikefirmad ning Pärnu linna elanikud,” rääkis projekti Eesti tegevuste koordinaator, kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu. Täpsustades, et kuigi ohtlike heidete…

Seminar “Rannik ja meri”

14. aprillil toimub Euroopa Majanduspiirkonna toetuste „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine“ programmi kahe projekti – „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine (NEMA)“ ning „Ranniku maismaaliste elupaikade soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine (Rannikas)“ – ühisseminar “Rannik ja Meri”. Seminari info ja registreerimine: https://www.tlu.ee/et/konverentsikeskus/tulevasedkonverentsid/Rannik Projekte ja seminari korraldamist rahastavad Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium….

Valminud on rohumaade majandamisega seotud võimalusi ja väljakutseid käsitlev trükis

Valminud on ingliskeelne trükis „Viable grassland management – experience, challenges and opportunities“, mis võtab kokku meie LIFE Viva Grass projektis seni kogutud info rohumaade majandamise heade näidete kohta ja pakub soovitusi, kuidas Balti riigid võiksid rohumaade majandamisega seotud väljakutseid lahendada. Trükis on valminud Euroopa Liidu LIFE keskkonnarahastusprogrammi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Leedu Keskkonnaministeeriumi ja Läti Keskkonnakaitse Fondi…

Pool-looduslike koosluste jätkusuutlikuma majandamise teemalised arutelud Läänemaal ja Lääne-Saare vallas

Euroopa Liidu LIFE programmi projekti “Terviklikud planeerimislahendused pool-looduslike koosluste jätkusuutlikuks majandamiseks” (LIFE Viva Grass) raames toimusid jaanuari lõpus ja veebruari alguses koosolekud Läänemaa ja Lääne-Saare valla keskkonna-, arengu- ja planeerimisspetsialistidega. Kohtumisel tutvustati projektis välja töötatud rohumaade ökosüsteemiteenuste määratlemise metoodikat ja selle katsetamist Lääne maakonnas, anti ülevaade Lääne-Saare valla Lümanda piirkonna 20 aasta sotsiaal-majanduslike muutuste analüüsi…

Otsime kommunikatsioonieksperti!

Juhend vee-ettevõtjatele veekeskkonnale ohtlike ainete kajastamiseks vee-ettevõtja ja kliendi vahelistes lepingutes

MTÜ Balti Keskkonnafoorumil valmis KIK toetusel juhend vee-ettevõtjatele veekeskkonnale ohtlike ainete kajastamiseks vee-ettevõtja ja kliendi vahelistes lepingutes. Juhendi eesmärgiks on tõsta vee-ettevõtjate teadlikkust veekeskkonnale ohtlikest ainetest ning kirjeldada erinevaid meetmeid, millega vee-ettevõttel oleks võimalik neid aineid paremini ohjata. Lisaks antakse ülevaade valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, probleemsetest veekeskkonnale ohtlikest ainetest ning nende võimalikest allikatest. Juhendi saate alla…

Eesti tööstusettevõtted hakkavad asendama ohtlikke kemikaale ning tõhustama ressursside kasutust

MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Terviseamet ja Hendrikson & Co OÜ koos ettevõtetega Henkel Makroflex AS, Epokate OÜ ja Mayeri Industries AS hakkavad Eestis ellu viima LIFE+ projekti “Balti riikide tööstusettevõtete piloottegevused heidete vähendamiseks ohtlike kemikaalide asendamise ja ressursside efektiivsema kasutamise teel” (Fit for REACH). Mõiste „ohtlikud kemikaalid“ viitab ainetele, mis võivad olla kahjulikud inimese tervisele ja…

Ekspertide õppereis mööda Eesti ja Läti poollooduslikke kooslusi

9.-11. septembril 2015 toimus Eesti, Läti ja Leedu looduskaitseekspertide poollooduslikke kooslusi ja nende majandamist tutvustav õppereis läbi Eesti ja Läti.   (Lätis külastatud talud)     Kolmepäevane õppereis oli tiheda programmiga. Lätis külastati nelja poollooduslike koosluste majandamisega tegelevat talu. Lisaks tutvuti Lätis ulatusliku karuputke levialaga, kus LIFE Viva Grass projekti raames on kavas katta 7…

Infopäev ohtlikest ainetest autohooldustoodetes

Väikestes ja keskmise suurusega autoteenindustes kasutatakse igapäevaselt kuni paarisadat kemikaali. Osa neist on tervisele suhteliselt ohutud, kuid paljud on väga kahjulikud või toksilised, põhjustades püsivaid tervisekahjustusi (nt vähk, allergia, kroonilised haigused),  leidub ka kergesti süttivaid, põlevaid, keskkonnaohtlikke kemikaale jne. Kampaania „Mõtle mida tarbid“ raames korraldatakse 16.09 Tallinnas infopäev „Ohtlikud ained autohooldustoodetes“. Autoteeninduste/salongide/töökodade esindajatele ja kutseõppeharidusasutustele…

Luba endale, et valid vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid

Balti Keskkonnfoorum (BEF) kutsub andma lubadust valida tooteid, mis sisaldavad vähem ohtlikke aineid. Ostes erinevaid tooteid me sageli kahjuks ei vaata, mis pakendil kirjas – milliseid aineid üks või teine toode sisaldab. Paraku võivad tooted sisaldada ka meie tervisele kui keskkonnale ohtlikke aineid. Aga meil kõigil on võimalus valida tooteid, mis sisaldavad vähem ohtlikke aineid….

Arutelud pool-looduslike koosluste hooldamise probleemidest ja jätkusuutliku majandamise võimalustest

   MTÜ Balti Keskkonnafoorum koos Eesti Maaülikooliga kutsus Lääne-Saare vallas, Läänemaal ja Tallinnas kolmele kohtumisele kokku pool-looduslike koosluste hooldamisega seotud osapooled, et arutleda pool-looduslike koosluste majandamisega seotud võimaluste ja probleemide üle. Koosolekud toimusid LIFE projekti „Terviklikud planeerimislahendused pool-looduslike koosluste jätkusuutlikuks majandamiseks” ehk LIFE Viva Grass raames. Kohtumiste materjalid leiate siit: Lääne-Saare koosolek, 13. mai 2015 Kohtumise protokoll Avaettekanne (Merle Kuris,…

Eesti Keskkonnaühenduste Koja väliskommunikatsiooni võimekuse parandamine

Balti Keskkonnafoorum, kui EKO eesistuja aastal 2015, alustas projektiga, mis on suunatud EKO väliskommunikatsiooni võimekuse parandamisele. Projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning projekti kohta lähemalt saab lugeda rubriigist Kuidas saaks paremini?

Teabematerjal juuksurisalongidele!

Kampaania „Mõtle mida tarbid“ raames on valminud juuksurisalongidele mõeldud kolmnurkne lauarääkija. Lauarääkijal on toodud 10 fakti nii juuste kui juuksehooldustoodete kohta.   Jagame neid juuksurisalongidele tasuta. Huvi korral võtta ühendust – sandra.oisalu@bef.ee

Balti Keskkonnafoorum iluteemalistel messidel

Kas olete kunagi mõelnud … Kuidas on igapäevased asjad, näiteks lõhnaõli, vannikardinad või jalatsitallad seotud inimese viljatusega? Mis paneb Sinu kätekreemi nii kiiresti naha sisse imenduma ja muudab käed nii pehmeks? Kuidas muudavad erinevad šampoonid ja palsamid meie juuksed nii siledaks? Miks tekitavad mõned tooted meie nahal ärritust või põhjustavad allergiat? Tule koguperemessile ILU Tartus…

Koolitused „Veekeskkonnale ohtlike ainete kajastamine vee-ettevõtja ja kliendi vahelistes lepingutes. Juhendmaterjali tutvustamine“

MTÜ Balti Keskkonnafoorum viib ellu projekti “Juhendi koostamine vee-ettevõttevõtjatele veekeskkonnale ohtlike ainete kajastamiseks vee-ettevõtja ja kliendi vahelistes lepingutes” ning selle raames korraldatakse sihtgruppidele erinevates Eesti piirkondades koolitusi. Koolitused toimuvad järgmistes Eesti linnades: 7.05 Tartu Tartu Loodusmaja, Lille 10 8.05 Kiviõli Kiviõli Seiklusturismi Keskus, Mäepealse tee 1 12.05 Pärnu Tervise Paradiis, Side 14 13.05 Tallinn Bliss Konverentsikeskus,…

MARMONI projekti tulemusi tutvustav seminar Eestis

10.märtsil lõpetame LIFE+ projekti „Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres (MARMONI)“ tulemusi tutvustava seminariga Tallinnas Tallink Spa ja Konverentsi hotellis. Seminaril saab ülevaate projekti raames tehtud välitöödest ning välja töötatud indikaatoritest, samuti veebipõhisest tarkvarast bioloogilise mitmekesisuse hindamiseks vastavalt merestrateegia raamdirektiivi nõuetele. Juttu tuleb ka seire maksumusest ja kuluefektiivsusest ja ka…

Balti Keskkonnafoorum osaleb projektis „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“

Balti Keskkonnafoorum analüüsib Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) eestvedamisel koos Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudiga taristu- ja energiasektori haavatavust kliimamuutustele ning võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks. Uurimustöö saab üheks sisendiks Eesti kliimamuutustega kohanemise riiklikku strateegiasse, mille eelnõu valmib aastal 2016. Kliimamuutused on reaalsus ja nende muutustega kohanemine aitab maandada kliimamuutustest tulenevaid riske ning ennetada äärmuslike kliimasündmuste – üleujutused, tormituuled,…

MARMONI projekti lõpukonverents “Innovative indicators, methods, monitoring & assessment of marine biodiversity in the Baltic Sea”

27.-29.jaanuaril 2015 toimub Jurmalas, Lätis MARMONI projekti lõpukonverents “Innovative indicators, methods, monitoring & assessment of marine biodiversity in the Baltic Sea”. Konverents võtab kokku projekti tegevused ning annab ülevaate välja töötatud merekeskkonna elurikkuse indikaatoritest. Projekti eesmärgiks oli välja töötada kontseptsioonid, et hinnata mereliikide ja –elupaikade seisundit ning erinevate inimtegevuste mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele Läänemeres. Projekti…

Euroopa Keskkonnavolinik osaleb kampaanias Mõtle mida tarbid

Käesoleva aasta 8.jaanuaril külastab Euroopa keskkonna-, merenduse ja kalanduse volinik Karmenu Vella “Mõtle mida tarbid” kampaaniat Riias – ehitusmaterjalide kauplust K-rauta – Lucavsala. Kampaaniat kaasrahastab LIFE programm, mis on EL rahastusvahend. Kampaania “Mõtle mida tarbid” raames on juba enam kui aasta kõik K-rauta kauplused Lätis ja Eestis pakkunud võimalust valida tooteid märgusildiga “Ohutum valik –…

Eestlased muretsevad kemikaalide pärast

Igapäeva kaupades kasutatavate kemikaalide mõju on muutunud oluliseks keskkonnaküsimuseks. Murettekitava keskkonnaga seotud teemana nimetas 48 % eestlastest igapäevakaupades kasutatud kemikaalide mõju meie tervisele, mis oli teisel kohal suureneva jäätmete hulga (52%) järel. Sellega on teema teinud kõige suurema hüppe (+13%) võrreldes 2011. aastal läbi viidud analoogse uuringuga. Septembris avaldati Eurobaromeetri „Eurooplaste keskkonnaalsed hoiakud“ uuringu tulemused,…

Algas Eesti merealade uurimise ja seiremetoodika väljatöötamisega tegelev projekt NEMA

   18. septembril Keskkonnaministeeriumis toimunud avaüritusega sai Eesti merealade uurimise ja seiremetoodika väljatöötamisega tegelev projekt NEMA ametliku alguse. Ürituse avas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, kes rõhutas projekti olulisust, kuna lisaks uute andmete kogumisele mere loodusväärtuste kohta tegeldakse projektis ka seiremetoodika arendamisega, mis on aluseks edasisele andmekogumisele. Projekti partnerid tutvustasid kavandatavaid projekti tegevusi. TÜ Eesti Mereinstituut…

Kutse projekti „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine“/„Inventory and development of monitoring programme for nature values in Estonian marine areas“ – NEMA avaüritusele.

18. septembril 2014 Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis (Narva mnt 7a, Tallinn) algusega kell 10 toimub projekti NEMA avaüritus. Avaürituse eesmärk on tutvustada projekti NEMA kavandatud tegevusi ja oodatavaid tulemusi ning arutada tegevusplaani huvirühmadega. Projektist: Projekt tegeleb merepõhja elupaikade, merelindude ja viigerhüljeste leviku täpsustamise, seisundi hindamise ning seiremetoodika väljatöötamisega Eesti majandusvööndis ja territoriaalmeres. NEMA projekti rahastavad Euroopa Majanduspiirkonna finants-mehhanism ja Keskkonnainvesteeringute…

Balti Keskkonnafoorum hakkas koos partneritega välja töötama terviklikke planeerimislahendusi pool-looduslike koosluste jätkusuutlikuks majandamiseks

Algas Euroopa Liidu LIFE+ programmi projekt „Terviklikud planeerimislahendused pool-looduslike koosluste jätkusuutlikuks majandamiseks” (“Integrated planning tool to ensure viability of grasslands”, LIFE Viva Grass). Projekti eesmärgiks on toetada rohumaade elurikkuse ja nende poolt pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) säilimist, edendades ökosüsteemipõhist planeerimist ning majanduslikult jätkusuutlikku rohumaade majandamist. Projekti käigus demonstreeritakse rohumaade mitmeotstarbelise kasutuse võimalusi, mis on aluseks maapiirkondade jätkusuutlikkusele…

Jalgrattasõbralik linn 2014 – Tartu

9. mail Tallinnas Rahvusraamatukogus toimunud seminaril “Linnaliikuvuse seminar: Eesti linnaliikuvuse plaanidest 2015-2020” kuulutati välja Jalgrattasõbralik linn 2014 – Tartu linn. Jalgrattasõbralik linn 2014 uuringu viis Balti Keskkonnafoorum Mobile2020 projekti raames koostöös Säästva Eesti Instituudi ja Eesti Rattarikkaks! Algatusega. Uuringu eesmärk oli teada saada, milline on jalgrattaliikluse ja jalgrattapoliitika olukord Eesti linnades. Selleks küsitleti nii linnaametnikke…

Indikaatoritepõhise, kulutõhusa ja poliitikanõuetele vastava Läänemere elurikkuse seire- ja hindamissüsteemi väljatöötamine

7.-8. mail toimub Tallinnas, Tallink SPA & Conference hotellis (Sadama 11a) LIFE+ projekti MARMONI raames rahvusvaheline seminar, mille teemaks on indikaatoritepõhise, kulutõhusa ja poliitikanõuetele vastava Läänemere elurikkuse seire- ja hindamissüsteemi väljatöötamine (“Towards indicator based, cost effective and policy compliant monitoring and assessment of the marine biodiversity in the Baltic Sea – TotalBio”). Seminari eesmärgiks on…

Tarbetoodete, toaõhu, kodutolmu ja veretestide tulemused

30.04.2014 Balti Keskkonnfoorum (BEF) tutvustas 29.aprillil tarbetoodete, toaõhu, kodutolmu ja veretestide tulemusi. LIFE+ projekt „Mõtle, mida tarbid. Vali vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid” uuris ohtlike kemikaalide sisaldust tarbetoodetes, toaõhus, kodutolmus ning ka inimese veres.

Kutse pressikonverentsile

Ootame teid teisipäeval, 29. aprillil kell 11.00 Rahvusraamatukogu Kuppelsaali pressikonverentsile, et anda ülevaade tarbetoodete ja veretestide tulemustest. Samuti räägime, milliseid ohtlikke aineid meie igapäeva toodetes sisalduda võib. LIFE+ projekti „Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest” raames testisime ohtlike ainete sisaldust teatud tarbetoodetes ning soovime anda ülevaate analüüside tulemustest. Lisaks toodetele testiti ohtlike ainete sisaldust ka kümne vabatahtliku veres. Räägime…

Kutse seminarile “Eesti linnade liikuvuse ja linnaruumi plaanidest 2015-2020”

9. mail 2014 toimub Eesti Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis Eesti linnade liikuvuse ja linnaruumi plaanidest 2015-2020. Seminari korraldavad Balti Keskkonnafoorum ja Säästva Eesti Instituut koostöös Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Seminari eesmärgiks on anda ülevaade Eesti linnade linnaliikuvuse plaanidest, rahastamisvõimalustest ning jagada ideid headest linnaliikuvuse lahendustest. Seminari lõpus kuulutatakse välja Eesti jalgrattasõbralik linn 2014. Linnad ja liikuvus…

Selgusid Eesti esimese jalgrattafilmide võistluse võitjad!

23. novembril NO99 ruumides toimunud filmipeol autasustati VELOFILM 2013 võitjaid ning vaadati konkursile laekunud filme. Täname kõiki konkursil osalenuid ning Tallinn Bicycle Week meeskonda suurepärase ürituse läbiviimise eest! Velofilm 2013 konkursi võitis Sulev Eesmaa filmiga “Aeg puhkuseks”! Kõikide võistlusfilmidega saate tutvuda Tallinn Bicycle Week koduleheküljel www.tbw.ee/velofilm/filmid

2014. aastal on EKO eesistujaks Balti Keskkonnafoorum

2014. aastal on Eesti Keskkonnaühenduste Koja eesistujaks Balti Keskkonnafoorum. EKO koordinaatoriks on Kai Klein. Eesti Keskkonnaühenduste Koda on 2002. aastast tegutsev Eesti keskkonna-organisatsioonide ühendus. Hetkel kuulub kotta 10 valitsusvälist keskkonnaühendust. EKO liikmeteks on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut,…

LIFE+ projekti MARMONI seni tehtut ja oodatavaid tulemusi tutvustav seminar

Kolmapäeval 19. veebruaril kell 13.00 korraldab MTÜ Balti Keskkonnafoorum koos Eesti Mereinstituudiga seminari, kus tutvustame LIFE+ projekti „Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres“ (MARMONI) raames seni tehtut ning anname ka ülevaate projekti edasistest tegevustest ja oodatud tulemustest. Ühtlasi ootame koosolekul tagasisidet projekti tegevustele ja esialgsetele tulemustele ning tahaksime teiega arutada…

Jaanuar 2024

Detsember 2023

November 2023

September 2023

August 2023

Juuli 2023

Märts 2023

Veebruar 2023

Jaanuar 2023

Oktoober 2022

August 2022

Juuli 2022

Mai 2022

Detsember 2021

November 2021

August 2021

Juuni 2021

Mai 2021

Aprill 2021

Märts 2021

Jaanuar 2021

Detsember 2020

November 2020

Oktoober 2020

September 2020

August 2020

Juuni 2020

Aprill 2020

Märts 2020

Jaanuar 2020

Detsember 2019

November 2019

Oktoober 2019

September 2019

Juuni 2019

Mai 2019

Aprill 2019

Märts 2019

Jaanuar 2019

Detsember 2018

Oktoober 2018

September 2018

August 2018

Juuli 2018

Juuni 2018

Mai 2018

Aprill 2018

Märts 2018

Jaanuar 2018

November 2017

Oktoober 2017

September 2017

August 2017

Juuli 2017

Juuni 2017

Mai 2017

Märts 2017

Jaanuar 2017

Detsember 2016

Oktoober 2016

August 2016

Juuli 2016

Juuni 2016

Mai 2016

Aprill 2016

Märts 2016

Veebruar 2016

Jaanuar 2016

Detsember 2015

November 2015

September 2015

Juuni 2015

Mai 2015

Märts 2015

Veebruar 2015

Jaanuar 2015

Oktoober 2014

September 2014

Juuni 2014

Mai 2014

Aprill 2014