Kelleks tahtsid väikese lapsena saada?
Ei mäleta täpselt, aga tõenäoliselt tahtsin millalgi töötada loomaaias, sest käisime seal isaga väga sageli ja mul olid seal oma lemmikud – must panter ja lumeleopard.
Käisin Tallinna 42. Keskkooli (praegune Kadrioru Saksa Gümnaasium) saksa keele eriklassis, mistõttu kaalusin ka mõtet minna edasi õppima saksa filoloogiat. Aga loodusained olid mulle ka alati meeldinud, käisin põhikooli ajal ka Tallinna loodussõprade majas ja olen osalenud loodusainete olümpiaadidel. Lisaks oli mu elektrikust isa üsna loodushuviline ja oli arvamusel, et lastega peres peab kindlasti olema ka mõni koduloom – nii olidki meil kass ja akvaariumikalad, kelle eest pidi hoolitsema. Niisiis võitis Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskond, kus valisin bioloogia (nagu ma vestlusel ütlesin: „kuna mulle meeldivad suured ja karvased loomad“ – ime, et nad mind üldse vastu võtsid ☺
Tegelikult läksin sellepärast bioloogiat õppima, et õppida tundma loomi ja taimi, kellega kokku puutun. Sellega tegelen siiamaani.
Bioloogia 4-aastase bakalaureuse õppekava läbimiseks kulus mul 12 aastat (lõpetasin selle 2002. aastal zooloogia erialal), aga see-eest oli lõpetades ette näidata ka 3 last. Nüüdseks on ka kõik 3 last ülikooliharidusega. Ükski neist pole bioloog, aga loodetavasti on loodusearmastus neile sellegipoolest külge jäänud.
Miks otsustasid tööle hakata Balti Keskkonnafoorumis? Ja kaua oled meil olnud?
Proovisin enne ka kooliõpetaja ametit, aga koolilapsed mind eriti tõsiselt ei võtnud, sest range õpetaja ma olla ei osanud. BEFis sain muidugi teada, et ega täiskasvanute ohjeldamine ei pruugi alati lihtsam olla ☺.
Balti Keskkonnafoorumisse kandideerisin esmalt keskkonnaeksperdi kohale, aga tööle võeti mind alles teisel katsel 2003. aastal, kui vabanes looduskaitse eksperdi koht. Looduskaitseteema oligi mulle südamelähedasem, nii et ilmselt läks hästi. 20 aasta jooksul Balti Keskkonnafoorumis töötades olen tuttavaks saanud väga paljude toredate inimeste ja heade ekspertidega ning taaskohtunud kunagiste ülikoolikaaslastega. Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonnas õppinud inimesed on nagu üks suur sõpruskond või klubi, keda jagub igale poole ja väga erinevatele ametikohtadele.
Teine tore asi BEFis töötamise juures on see, et olen saanud tegeleda paljude erinevate teemadega. Kui alguses korraldasin peamiselt Euroopa Liidu looduskaitsenõuete-alaseid seminare ja koolitusi, siis hiljem kasvasid sellest välja üha uued teemad ja projektid, mis on olnud seotud näiteks erinevate elupaikade kaitse ja seirega, keskkonnamõju hindamisega, kaitsekorralduskavade koostamisega, merealade ruumilise planeerimisega, rohevõrgustiku planeerimisega, põllu- ja veemajandusega, ökosüsteemiteenustega, kliimamuutuste ja nendega kohanemisega ning mõistagi igasugu teavitamis- ja kaasamistegevustega. Lisaks olen saanud teha erinevatel teemadel tõlketöid.
Kus oled varasemalt töötanud?
Koolis bioloogia-, geograafia- ja loodusõpetuse õpetajana
Milliste hobidega tegeled?
Kooliajal kogusin šokolaadipabereid ja natuke ka marke ja loomapilte, käisin näiteringis, kunstiringis, loodussõprade ringis, vibu laskmas, laulukooris, keeltekoolis, veematkakoolis – mitte kõike päris samal ajal, aga jõudsin vist päris palju ☺
Kooli- ja ülikooliajal sai üsna regulaarselt seljakotimatkadel käidud, peamiselt süstaga, aga ka jalgsi. Matkad viisid erinevatele Eesti ja Läti jõgedele, aga ka Karjalasse (sel ajal siis ikka Vene, mitte Soome poolele), Ukrainasse, Kasahhimaale, Baikali taha, Uurali ja Tjan-Šani mäestikesse. Karjalas süstamatkal käisin esimest korda juba 10-aastasena koos perega.
Reisimine ja matkamine meeldib mulle praegugi ja rohkem tõmbavad ikka metsiku loodusega paigad kui rannapuhkuse sihtkohad. Viimane äge reis oli sel aastal Aafrikasse, Tansaaniasse.
Alates 2011. aastast olen osalenud Roheliste rattaretkedel, sealhulgas 9 korda heakorratiimi vabatahtlikuna. Olen korduvalt olnud vabatahtlik ka Viru Folgil, viimastel aastatel lastealal lastega tegelenud. 2003. aastast alates laulan II alti I.N.T.A. segakooris (mis algselt oli Musamari segakoor).
Kodus on mul pikakarvaline taks Jackie, kes hoolitseb selle eest, et ma ikka iga päev vähemalt kaks korda õue jalutama saaks. Jalutuskäikudel on sageli kaasas binokkel lindude-loomade vaatlemiseks ja kui mõni tundmatu taim ette jääb, siis püüan ikka ära määrata. Tänapäeval on abiks ka erinevad telefoniäpid lindude ja taimede tuvastamiseks.
Osaleme elukaaslasega erinevatel linnuvaatlusalgatustel ja täidame aialinnupäevikut (sinna saab kirja panna nii koduümbruse linnud kui ka muud loomad ja taimed).
Mulle meeldib ka pildistada ja filmida ja ise leiba teha.
Mis teemad löövad Sul alati silma särama?
Ikka looduse ja looduskaitsega seotud teemad on kõige südamelähedasemad. Aga kuna heas seisundis loodus on kõige alus, siis tuleb tuleb teha selgitustööd väga erinevates valdkondades. Natuke kahetsen, et olen väga vähe kasutanud võimalust käia projektide raames välitöödel. Meeldivad ka tõlkimine, toimetamine ja teavitamise tegevused.
Kas õpetad rohelist mõtteviisi ka oma lastele/perele? Mõni vahva lugu lühidalt kui igapäevaelus oled märganud, et tänu sinu õpetustele on lapsed/pere teinud loodussõbraliku teo.
Ei ole väga õpetanud. Võib-olla seda, et nad ei unustaks, et inimene on looduse osa – loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist. Ilmselt olen lastega jaganud ka oma imetlust looduse vastu, põnevaid fakte ja ägedaid elamusi. Midagi on vist külge ka ikka hakanud, sest neile meeldib looduses käia ja kindlasti ei karda nad loodust. Olen pikka aega üritanud propageerida oma peres prügi sorteerimist, mõningal määral on õnnestunud. Tõenäoliselt on nad tähele pannud ka seda, et mulle ei meeldi asju ära visata, eriti toitu.
Mõni põnev fakt enda kohta, mida teised ei tea.
Lemmiklind on nimekaim musträstas, kes kisab kõige kõvemini, aga laulab kõige ilusamini (Merle tähendab prantsuse keeles musträstast, ladina k Turdus merula). Lemmikaastaaeg on kevad.
Sündinud olen Tallinnas, kuid ema poolt olen pärit Hiiumaalt ja isa poolt ulatuvad juured Saaremaale (sealt on pärit perekonnanimi Kuris) ja isegi Tšerkessimaale.
Lõpetuseks üks ilus mõttetera/viis mille järgi igapäevaselt elad.
Igas päevas on midagi, mille üle rõõmustada, sa pead seda ainult tähele panema ☺.