22 päeva kliimaväljakutset ongi läbi saanud ning need möödusid palju kiiremini, kui oleks võinud arvata. Kokkuvõttes võib öelda, et meile kõigile meeldis see uut moodi lähenemine toidulauale ning ei jooksnud esimese asjana tormi lihaletile. Mitmed meist kavatsevad väljakutset mingil moel ka jätkata. Motivatsiooniks on nii lihatarbimise vähendamisest tekkinud kergem tunne kui ka põnevate taimetoidu retseptide proovimine (nt brokoli-suvekõrvitsa püreesupp, täidetud suvekõrvits, kookospiima-kõrvitsa karri jms). Kindlasti mõjutas see väljakutse meid kõiki liha teadlikumalt tarbima. Ka mõned toiduained, mida varem nii tihti ei tarbinud, jäävad edaspidigi menüüsse nt kaerapiim, kikerherned, läätsed, hummus jne.
Eesmärgiks võikski olla üldise lihatarbimise vähendamine (keskkonnasõbralikuma liha söömine). Oluline on eelistada keskkonnasõbralikke, kodumaiseid ja hooajalisi toiduaineid ning eelkõige vältida liigostmist, liigsöömist ja äraviskamist. Eesti inimene tekitab aastas keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 36% (SEI Tallinn 2014) ja toidukao vähendamine aitab samuti vähendada inimtekkelist kliimamõju.
Oma kogemusest võime öelda, et kindlasti on lihtsam oma toidusedelit muuta, kui ka teised pereliikmed kaasa tulevad või vähemalt su püüdlusi toetavad. Meil oli väga tore ja põnev väljakutse just seetõttu, et jagasime meeskonnasiseselt nippe ja retsepte ning fotosid valminud taimetoidu roogadest.