Võimalused kasutajakogemuse kaardistamiseks ühistranspordipeatustes

Projekti SUMBA+ raames viidi läbi uuring “Kiida peatust/laida peatust”, mille eesmärgiks oli välja selgitada võimalused kaardistada Harjumaa ühistranspordipeatuste kasutajakogemust. Peamiseks ülesandeks oli katsetada erinevaid peatuste kohta tagasiside kasutamise võimalusi, ning leida optimaalseim variant peatuste seisukorra kaardistamiseks ilma vajaduseta andmeid pidevalt uuesti koguda. Uuringu viis läbi SPINUNIT OÜ vahemikus juuli-detsember 2021.

Uuringu käigus töötati välja meetod (küsimustik ja selle levitamisvõimalused) peatustes kasutajate tagasiside kogumiseks ja katsetati seda 100 valitud Harjumaa peatuses (Tallinna linn 50 peatust, Harku vald 25 peatust, Lääne-Harju vald 25 peatust). Erinevate meetodite
võrdlemiseks levitati uuringu aluseks olevat küsimustikku ka sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Uuring viidi läbi vahemikus august-oktoober 2021.

Antud ajavahemiku jooksul vastas küsimustele 1097 inimest. Vastajad jaotusid kahe vastamisvõimaluse (QR-kood vs veebilink) vahel enam-vähem võrdselt. QR-koodi kaudu sai vastata ainult valitud peatuste kohta, veebilingi kaudu sai vastata ükskõik millise vastaja jaoks olulise peatuse kohta. Valitud 100 peatuse kohta kogunes 678 vastust, ning muude peatuste kohta 419 vastust. Enamik küsimustikule vastajaid (Tallinnas 96%, teistes omavalitsustes üle 80%) kasutab ühistransporti igapäevaselt või mitu korda nädalas.

Vastajate suur hulk näitab, et peatuste kohta tagasiside kogumine on vajalik ning oodatud. Vastajatel on huvi ja soov vastata ning ootus, et tagaside kaudu peatused ja nende lähiümbrused paremaks muutuvad. Omavalitsustele pakub regulaarse tagasiside kogumine peatustest võimaluse peatuste olukorda püsivalt jälgida, sh selgemalt mõista, millistes peatustes milliseid muutuseid teha.

Peatuste mugavusi hinnati kokku 8 kategoorias. Ligi pooled vastajatest ei ole rahul peatuste ootepavlijoni või istumisvõimalustega. Rõhuasetused puuduste osas erinesid omavalitsuste lõikes. Tallinnas on suurim rahulolematus istumisvõimaluste ja müratasemega. Harkus ja Lääne-Harjus pigem puuduliku teenuseinfo ja prügikastidega. Üldiselt on ainuke suurema rahuloluga kategooria teava sõiduplaani kohta. Mürataset tuuakse probleemsena välja rohkem Tallinnas. Häirimine teiste kasutajate poolt on samuti peamiselt pealinna eripära.

Peatuste turvalisust hinnati kokku 5 kategoorias. Suurim rahulolematus on valgustusega ja laste turvalisusega. Tallinnas tunneb ⅓ kasutajaid ennast peatuses ebaturvaliselt teiste kasutajate tõttu ja 40% vastajatest tunneb end ebaturvaliselt teiste liiklejate tõttu.

Mugavuste osas vajaksid täiendusi mitmed peatused Tallinas. Ootepaviljoni mugavamaks kohandamine on vajalik Bussijaama, Viru, Tallinna Ülikooli peatustes. Puhtuse aspekt on probleemne Angerja, Hipodroomi, Laagna ja Sikupilli peatustes. Istumisruum on puudulik Angerja, Estonia, Bussijaama, Kolde, Laagna, Taksopargi, Tallinna Ülikooli ja Vabaduse väljaku peatustes.

Uuenduste osas tuntakse puudust teenustest ja digitaalselt esitatud infost, samuti paremast avalikust ruumist.

Selleks, et peatustes kasutajate tagasisidet koguda püsivalt on kõige olulisem leida võimalus, mis võimaldaks QR-koodil püsivalt peatuses olla ning aastatele ning ilmastikuoludele vastu pidada ilma vajaduseta neid pidevalt välja vahetada. Teiseks on oluline, et igale peatusele genereeritakse oma individuaalne QR-kood, mis kogub konkreetse peatuse kohta käiva info ühte kohta ja ei tekita vastajates segadust, nt korrektse suuna või nimetuse leidmisega.

Uuringuga saab tutvuda projekti kodulehel: https://sumba.eu/en/page/tallinn-city-and-harju-county 

 

Menüü