Kelleks tahtsid väikese lapsena saada?
Baleriiniks, kindlasti baleriiniks. Käisin isegi Tartu Tervishoiutöötajate majas laste balletiringis terve aasta. 7-aastasena maalt üksi läbi lume ja tuisu bussiga linna ja õhtul pimedas sama teed tagasi. Edasi tahtsin saada näitlejaks. Käisin ka lavakas katsetel ning sain isegi kolmandasse vooru. Peale seda sai osaletud nii Jaan Toominga, kui ka Evald Hermaküla stuudios, aga näitlejat minust ei saanud, sest elu tegi omad korrektuurid. Minust sai hoopis raamatupidaja.
Miks otsustasid tööle hakata Balti Keskkonnafoorumis? Ja kaua oled meil olnud?
Kandideerisin finantseksperdi ametikohale, kuid ei osutunud valituks. Läks mööda kõigest mõni kuu, kui Kai helistas, et kas tuleksin esmaspäeval intervjuule. „Ma ei saa tulla, olen Hiinas,“ oli minu vastus. Kahe nädala pärast, 15.02.2012, olin juba tööl. Ja juba ongi 11 aastat möödunud kui linnutiivul.
Kus oled varasemalt töötanud?
Kuna peale keskkooli oli kindel plaan minna lavakunsti õppima, kuid sel aastal vastuvõttu ei olnud, siis siirdusin ikka teatrile lähemale, lausa sisse ma ütleks. Tööelu alustasin Vanemuise teatris riieturina. Sai näha lavatagust elu ja ringreise tehtud küll ja veel. Suvel kolm nädalat Pärnus oli ju vägagi tore, tööle pidi alles kella neljaks minema, seega päevast aega veetsin rannas. Edasi töötasin tollases Etnograafiamuuseumis, alguses fondis tehnikuna ja siis olude sunnil pisteti mind pearaamatupidaja ametisse. Muud ma raamatupidamisest ei teadnud, kui et deebet oli ukse pool ja kreedit akna pool. Endine raamatupidaja andis kolm kuud aega väljaõppeks ja edasi pidin ise hakkama saama. Raamatupidamist õppima läksin alles siis kui kolm aastat oli pearaamatupidaja staaži juba olemas. Küllap ma siis sain hakkama. 1998 aastal sattusin juhuse tahtel tööle Peipsi Koostöö Keskusesse, kus õppisin tundma projektimaailma. Ja sealt peale olengi tegelnud erinevate projektide finantsidega.
Milliste hobidega tegeled?
No kas see just hobi on aga mulle meeldib küpsetada: liha, torte, kala ja juurikaid – ühesõnaga kõike. Ja lilli kasvataks ka võimalikult palju. Samuti olen kududes mööda saatnud päevi ja öid. 90-ndate alguses kudusin Soome müügiks 40 kampsunit Kaffee Fasseti raamatust. Mustrid võttsin pildi järgi ja kogu protsess võttis aega viis kuud. Ka puid olen istutatun. Kaheksasada eurojaapani lehist sai BEFi tüdrukute abiga maha pandud ja nüüd käin kännu otsas istumas ja vaatamas, kuidas mets mühiseb ja kägu kukub raal. Huntki on seal omi asju asjatanud, kord oli pool einet maha jäänud. Maailmas ringi käia on ka ikka meeldinud. Kardan, et see on tugevat mõju avaldanud ka minu pojale ja tütrele. Ja no muidugi ka ujumine.
Mis teemad löövad Sul alati silma särama?
Siis kui aruanne kokku jookseb. Ja muidugi kui lastel ja lapselapsel läheb hästi.
Kas õpetad rohelist mõtteviisi ka oma lastele/perele? Mõni vahva lugu lühidalt kui igapäevaelus oled märganud, et tänu sinu õpetustele on lapsed/pere teinud loodussõbraliku teo.
Kuna olen kasvanud maal ja ka minu lapsed on saanud oma lapsepõlve maal mööda saata, siis sealt tulid eluterved harjumused. Kui ise kasvatad toidu, siis ju väga midagi ära ei viska. Ülejäägid läksid kas seale või koerale. BEF-is töötamise tõttu on harjumuseks saanud toodete silte uurida ja ohutumaid valikuid teha. Praegu on küll nii, et lapsed õpetavad vist rohkem mind.
Mõni põnev fakt enda kohta, mida teised ei tea.
Olen kivipuraviku sõltlane ja suve lõpus võib mind leida üle Eesti eri metsatukkadest.
Lõpetuseks üks ilus mõttetera/viis mille järgi igapäevaselt elad.
Tsitseerides Denzel Washingtoni:
