Erinevad inimesed reageerivad kliimamuutustele erinevalt. Selle mõistmine võimaldab välja töötada tõhusamaid ja sihipärasemaid kliima- ja kommunikatsioonistrateegiaid, mis võtavad arvesse inimeste individuaalseid muresid ja motivatsioone.
Seetõttu töötati projektis KNOWING välja kliimamõjuga toimetuleku tüpoloogia, mis rühmitab inimesed vastavalt nende käitumisele ja suhtumisele kliimamuutustesse. Tüpoloogia kirjeldab kliimamuutustele ning vastavatele leevendus- ja kohanemismeetmetele erinevalt reageerivaid käitumistüüpe.
Tüpoloogia aluseks on projekti KNOWING raames 2023. aasta lõpus tehtud rahvusvaheline uuring, mille eesmärk oli analüüsida elanikkonna erinevaid käitumismustreid kliimamuutustega toimetulekul ja kus osales umbes 6000 inimest kuuest projektis osalevast riigist (Austria, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Horvaatia ja Eesti). Lisaks viidi uuring läbi ka Vietnamis, et testida tüpoloogia rakendatavust väljaspool Euroopat asuvatele piirkondadele. Tüpoloogia loodi 12 küsimuse põhjal, mis võimaldasid kategoriseerida vastajaid erinevatesse profiilidesse. Analüüsi tulemusena eristus 6 erinevat tüüpi (joonis 1):
Tüüp A “Aktiivsed antagonistid”, kes eitavad kliimamuutusi ning on vastu ja umbusaldavad mistahes meetmeid. Nad peavad arutelu kliimamuutuste üle liialdatuks ja mõttetuks. Nad on väga kriitilised mistahes meetmete suhtes ja on valmis end kaitsma oma harjumuste ja vabaduste piiramise eest.
Tüüp B “Heausksed optimistid”, kes usuvad, et kliimamuutused on väheoluline probleem, mis neid ei puuduta. Nad usaldavad tehnilisi lahendusi ja usuvad, et probleemid leiavad lahenduse. Nad ei nõustu meetmetega, mida nad peavad mõne rühma jaoks ebaõiglaseks või diskrimineerivaks.
Tüüp C “Murelikud järgijad”, kes on hakanud muretsema ja on teatud muutusteks avatud. See aga ei tähenda, et nad näeksid praegu vajadust oma käitumist aktiivselt muuta. Kuid kasvav teadlikkus õhutab muret tuleviku pärast ja sunnib neid otsima rohkem teavet. Mitteusaldusväärsed või ebaõiged teabeallikad võivad tekitada neis liialdatud hirme, mille tagajärjel and võivad muutuda meetmete vastaseks (tüüp A) või vältida dialoogi (tüüp B).
Tüüp D “Ärevad kahtlejad”, kes sooviksid muutusi, kuid on pettunud selgete juhiste puudumise tõttu. Nad on teadlikud, et nende elustiil mõjutab kliimamuutusi ja eeldavad vajadust muuta oma harjumusi, kuid ei ole otsustanud, mida nad saavad teha ja millised meetmed on mõistlikud. Vastuoluline teave häirib neid veelgi, mistõttu nad võivad kaotada huvi (→ tüüp C) või protestida (→ tüüp F).
Tüüp E “Veendunud tegutsejad”, kes tegutsevad oma parimate teadmiste kohaselt ja on kindlad oma panuses. Nad osalevad aktiivselt oma kogukondades kliimamuutuste leevendamises ja nendega kohanemises. Nad on oma elustiili vastavalt kohandanud ja püüavad käituda kliimasõbralikult. Nad usaldavad kavandatud meetmeid ning tehnoloogilisi arenguid, kuid neile on oluline, et meetmed oleksid sotsiaalselt tasakaalustatud. Kui nad saavad aru, et nende panus ja meetmed ei ole piisavad, võivad nad pöörduda vähemaktiivsete rühmade või ebatõhusa poliitika vastu.
Tüüp F “Raevukad aktivistid”, kes on meeleheitel ja kardavad tulevaste põlvkondade tuleviku pärast. Nad on väga teadlikud vajadusest tegutseda ja on sügavalt mures, et meetmed ei ole piisavad või on liiga hilja. Nad nõuavad energiliselt tõhusamaid meetmeid ja loobuvad vabatahtlikult mugavustest. Kui jääb mulje, et võetud meetmed on muude huvide domineerimise tõttu poolikud, võib emotsionaalne pinge ja tajutav lootusetus viia radikaalse tegevuseni või täieliku loobumiseni.
Joonis 1. Uuringu põhjal eristunud käitumistüübid ja nende summaarne osakaal uuritud riikides.
Nagu näha jooniselt 2, on Eestis võrreldes teiste uuritud riikidega kõige enam kliimamuutuste eitajaid (tüüp A), heauskseid optimiste, kelle arvates kliimamuutused pole oluline probleem (tüüp B), ja ka neid, kes küll märkavad kliimamuutuste mõju, kuid ei näe praegu vajadust oma käitumist aktiivselt muuta (tüüp C).
Joonis 2. Käitumistüüpide jagunemine riikide lõikes.
Tüpoloogia eelised:
Piirkonnas valitsevate käitumistüüpide tundmine võimaldab välja töötada kohandatud meetmed, mis vastavad elanikkonna konkreetsetele vajadustele ja muredele. See toob kaasa elanikkonna suurema toetuse ja aitab kaasa kliimameetmete elluviimisele.
Näiteks piirkondades, kus on palju murelikke järgijaid ja ärevaid kahtlejaid, tuleks kommunikatsioonis keskenduda meetmete eelistele ja praktilistele nõuannetele meetmete tõhususe suurendamiseks. Piirkondades, kus domineerivad heausksed optimistid ja veendunud tegutsejad, tuleks rõhutada sotsiaalset õiglust ja tunnustada positiivset kaasatust.
Lisateave tüpoloogia kohta: https://knowing-climate.eu/understanding-how-people-cope-with-climate-change-the-knowing-climate-impact-coping-typology/
Projekt KNOWING (https://knowing-climate.eu) on programmist “Euroopa Horisont” rahastatud ja kuues Euroopa riigis töötav projekt, mis aitab linnadel ja piirkondadel paremini mõista kliimamuutusi ja neile reageerida.