Spordi- ja õueriiete tootjad seostavad oma tooteid tervisliku eluviisi, looduses liikumise ja üha enam ka keskkonnahoiuga. Samal ajal kasutatakse osades kõrgtehnoloogilistes tekstiilides endiselt PFAS-ühendeid ehk per- ja polüfluoritud alküülühendeid, mida tuntakse ka „igaveste kemikaalidena“. Need ühendid muudavad materjalid vett, rasva ja mustust hülgavaks ning aitavad saavutada omadusi, mida tarbijad veekindlatelt jopedelt, spordiriietelt ja muudelt välitingimustes kasutatavatelt toodetelt ootavad.
Probleem seisneb selles, et PFAS-ühendid on keskkonnas väga püsivad ning nende kasutamisega kaasnevad riskid inimese tervisele ja keskkonnale. ChemSec juhib tähelepanu ka paradoksile: just spordi- ja outdoor-brändide kliendid kuuluvad sageli nende tarbijate hulka, kellele tervis ja keskkond on eriti olulised. Samas põhjendatakse PFAS-ide kasutamist jätkuvalt vajadusega tagada toodete võimalikult hea tehniline toimivus.
Kas PFAS-id on aga heade omadustega spordiriiete valmistamiseks vältimatud? ChemSeci hinnangul mitte. Tekstiilitööstuses on olemas PFAS-vabu alternatiive ka suuremat tehnilist jõudlust nõudvate toodete jaoks. Üleminek ei pruugi alati olla lihtne, kuid mitmed ettevõtted on näidanud, et see on võimalik. Näiteks outdoor-tootja VAUDE on pärast pikaajalist arendustööd loobunud PFAS-ühenditest kõigis oma tootekategooriates.
PFAS-ide küsimus ei piirdu siiski üksnes spordiriiete või veekindlate jopedega. Tarbijatoodete osa PFAS-ide kogukasutusest on ChemSeci viidatud andmetel vaid ligikaudu 18%. Seetõttu tuleb lisaks üksikutele toodetele vaadata kogu tarneahelat ja PFAS-ide tootmist ning tööstuslikku kasutamist tervikuna. Samas saavad ka kaubamärgid oma valikutega muutustele kaasa aidata – kui nõudlus PFAS-vabade materjalide järele kasvab, annab see tõuke ka ohutumate alternatiivide arendamisele ja kasutuselevõtule.