Harku järv on üks Tallinna armastatumaid ujumis-, kalastus- ja puhkealasid, kuid aastaid on selle vee kvaliteet olnud halb. Järve seisundit mõjutab eelkõige liigne fosfor, mis soodustab vetikate, sealhulgas sinivetikate vohamist ning muudab vee häguseks. Järve loodusliku tasakaalu taastamiseks alustati tänavu LIFE WetEST projekti raames biomanipulatsiooni ehk kalastiku sihipärase kujundamisega.
Esimesel aastal eemaldati järvest ligikaudu 2,8 tonni kala
Biomanipulatsiooni eesmärk on kujundada järve kalastikku nii, et taastuks looduslik tasakaal ning paraneks vee kvaliteet. Liiga arvukad lepiskalad, näiteks särg ja latikas, toituvad zooplanktonist ehk loomsest hõljumist, mis aitab piirata vetikate hulka vees. Lisaks keerutab põhjast toitu otsiv latikas üles setteid, soodustades toitainete, sealhulgas fosfori vabanemist vette.
LIFE WetEST projekti raames alustas Eesti Maaülikool Harku järves lepiskalade püüki 16. aprillil. Kahe kuu jooksul kontrolliti viit kastmõrda 15 korral ning järvest eemaldati kokku ligikaudu 2,8 tonni kala, peamiselt latikat ja särge. Väiksemas koguses püüti ka kiiska, mudamaimu, roosärge ja ahvenat. Röövkalad, kellel on oluline roll järve ökosüsteemi tasakaalu hoidmisel, lasti vette tagasi.
Eemaldatud kala suunati tänavu Maardu biogaasijaama biogaasi tootmiseks. Järgmisel aastal soovitakse teha koostööd Paldiski kalajahutehasega, et leida kaladele sobiv edasine kasutus.
Järve seisundi paranemine võtab aega
Harku järve halb seisund on kujunenud aastakümnete jooksul järve jõudnud liigsete toitainete, eeskätt fosfori mõjul. Kuigi väline reostuskoormus on praeguseks oluliselt vähenenud, mõjutavad minevikus järve jõudnud toitained selle seisundit endiselt. Põhjasetetesse talletunud fosfor võib sealt uuesti vette vabaneda ning vetikate kasvu soodustada. Seda nimetatakse sisekoormuseks.
Ühe püügisuve tulemuste põhjal ei saa veel hinnata, kas järve seisund on paranenud. Esimesi muutusi võivad teadlased märgata lähiaastatel, kuid veekogu tervenemine on pikaajaline protsess. Kalastiku sihipärast kujundamist jätkatakse viie aasta jooksul kuni 2030. aastani.
Samal ajal jälgitakse biomanipulatsiooni mõju järve ökosüsteemile. Seiratakse kalastikku, fütoplanktonit ehk taimset hõljumit, zooplanktonit, toitainete sisaldust ja muid vee kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid.
Ka harrastuskalastajad saavad järve tervendamisse panustada
Järve tervendamisel arvestatakse ka teiste veekogu kasutajatega. Harrastuskalapüük, sõudmine, veemotosport ja muud harjumuspärased tegevused saavad jätkuda.
Harrastuskalastajaid julgustatakse Harku järvest püüdma lepiskalu, näiteks särge ja latikat. Röövkalade, eeskätt haugi püüki soovitatakse aga vältida ning juhuslikult tabatud röövkalad tuleks järve tagasi lasta.
Harku järve tervendamine on pikaajaline koostöö teadlaste, ametiasutuste ja järve kasutajate vahel. Järjepidev seire ja uuringud aitavad leida sobivaimad lahendused, et taastada järve looduslik tasakaal ning parandada selle vee kvaliteeti.
Artikli koostamisel aitas kaasa Balti Keskkonnafoorumi looduskaitse ekspert Merle Kuris.
Loe rohkem Kliimaministeeriumi kodulehelt siit.
Projekti LIFE WetEST rahastavad Euroopa Liidu LIFE programm ja Eesti riik kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.