Balti Keskkonnafoorumi looduskaitse ekspert Merle Kuris tutvustas esmaspäeval, 25. aprillil Lihulas toimunud seminaril LIFE Viva Grass projekti õppereisidel kogutud info põhjal häid näited, kuidas erinevates Euroopa riikides kasutatakse looduslikke rohumaid majandusliku tulu teenimiseks.
Läänemaal, mille pindalast 32% on kaitse all ja kus asub ka suur osa meie väärtuslikest niitudest, on niidumajandus päevakajaline teema. Niitude säilitamisel ja kaitsmisel on võtmeroll talunikel, kellele ei piisa üksnes niitude pakutavast silmailust, vaid ta peab oma tööst ka piisavalt sissetulekut saama, et ära elada. Hea uudis on see, et niidud pakuvad selleks erinevaid võimalusi– kas siis rohumaadel karjatatavate loomade liha, piima või neist tehtud toodete müük, heina kasutamine energia tootmiseks või loomasöödaks, või niitude kasutamine mesinduseks, ravimtaimede kogumiseks, turismiks või haridustegevuseks.
Siinkohal võivad tutvustatud näited Rootsist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Austriast, Sloveeniast, Lätist ja Leedust aidata tekitada ja rakendada uusi häid ideid ka Eestis. Esitletud näited on koondatud LIFE Viva Grass projektis välja antud ingliskeelsesse brošüüri, mida ka kohapeal jagati.
Häid näiteid leiab muidugi ka Eestist. Lihula Soojuse juht Tõnu Teesaar rääkis seminaril Lihula katlamaja positiivsest kogemusest rohumassi kütmisel ja arvas, et sarnaseid katlamaju tasuks rajada ka teistesse Läänemaa valdadesse. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman meenutas legendaarset Väinamere projekti, mille käigus tehti palju ära nii rannikulooduse kaitseks kui ka maaelu edendamiseks. Näiteks sai sellest projektist alguse lihaveiste pidamine Läänemaal, kes vähenõudlikkuse ja lüpsivajaduse puudumise tõttu sobivad paremini rannaniitude hooldamiseks kui piimakari. Edasiste plaanide osas võiks Kaja Lotmani sõnul perspektiivi olla nt liigsest heinast biometaani või kompostmulla tootmisel. Lisaks võiks kaaluda kohaliku tapamaja ja nahaparkimistöökoja rajamist ning liha- ja nahatoodete tootmise arendamist. Samuti oleks ehk potentsiaali juustutootmisel, kuna praegu see Läänemaal puudub.
Seminaril osales umbes 30 inimest Lääne maavalitsusest, Läänemaa kohalikest omavalitsustest, ettevõtetest, organisatsioonidest. Osalejad said esitada küsimusi ja arutada kohalikke probleeme Keskkonnaameti esindajate ja ka keskkonnaministriga. Seminari korraldasid Lääne maavalitsus ja Europe Direct teabekeskus Läänemaa.
