Projekti LIFE UrbanStormi raames on valminud sademeveega seotud kehtivate poliitikate, standardite ja seadusandluse analüüs.
Eesti seadusandlusesse on üle võetud EL-i direktiividest tulenevad nõuded üleujutusohuga tegelemiseks ja standarditesse ka HELCOM-i soovitused. Reguleeritud on sademevee käitlemise nõuded, kuid seadused ei kohusta ega suuna rakendama erinevaid säästlikke lahendusi. Suunav roll sademevee looduslähedaseks käitlemiseks on standardil EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk (2013), mis nimetab immutamist parima võimaliku lahendusena ja annab sademeveelahenduste prioriteetse järjekorra.
Sademevee tasustamist on käsitletud Keskkonnaministeeriumi tellitud töös „Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise tasu arvestamise metoodika“. Sademevee eest tasu võtmise metoodika kehtestamine on kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevuses. Konkurentsiamet on kehtestanud veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted, mida saavad kasutada kohalikud omavalitsused ja Konkurentsiamet ise. Seni on Eestis sademevesi tasustatud kolmes linnas: Põlvas, Kundas ja Narvas.