9. mail Tallinnas Rahvusraamatukogus toimunud seminaril “Linnaliikuvuse seminar: Eesti linnaliikuvuse plaanidest 2015-2020” kuulutati välja Jalgrattasõbralik linn 2014 – Tartu linn.
Jalgrattasõbralik linn 2014 uuringu viis Balti Keskkonnafoorum Mobile2020 projekti raames koostöös Säästva Eesti Instituudi ja Eesti Rattarikkaks! Algatusega. Uuringu eesmärk oli teada saada, milline on jalgrattaliikluse ja jalgrattapoliitika olukord Eesti linnades. Selleks küsitleti nii linnaametnikke ning suuremate linnade puhul, kus on olemas jalgratturite esindusorganisatsioonid, paluti eraldi küsimustik täita ka nende esindajatel. Kokku vastas küsimustikule 13 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Paldiski, Põlva, Võru, Kiviõli, Jõgeva, Maardu, Sindi, Võhma ja Keila.
Uuringu tulemusel äramärgitud Tartu on ainsa linnana Eestis seadnud ametliku jalgrattaliikluse numbrilise eesmärgi (15% linnaliikumistest aastaks 2020), samuti on linna eelarvesse igal aastal planeeritud summad, mis võimaldavad igal aastal mõne uue terviklahenduse ellu viia ning jalgrattaliiklusele investeeritavad summad on linna eelarves pidevalt ja olulisel määral kasvanud. Ka loodi sellel aastal laiapõhjaline kergliiklusteede komisjon. Vaatamata aktiivsele jalgrattaliikluse edendamisele on siiski ka Tartul veel kitsaskohti, millega tegeleda – sh jalgratturite parem informeerimine, olemasolevate kergliiklusteede kordategemine ja kaasajastamine ning tihedam koostöö jalgrattaorganisatsioonide esindajatega.