13. septembril toimunud metsaretkel, millest võttis osa 32 inimest, avati seenemaailma mitmekesisus ja müstika mükoloog Veiko Kastanje juhendamisel. Juba bussis jagas ta teadmisi seente kohta, mis osutusid samaaegselt hämmastavateks, kasulikeks, ohtlikeks ja ka kunstiloomingut inspireerinuteks.
Seente rikkalik ja ohtlik maailm
Eestis kasvab umbes 400 söödavat seeneliiki, kuid nende kõrval leidub ka 200 ohtlikult mürgist liiki. Kõige ohtlikumad on roheline ja valge kärbseseen, samuti kühmvöödik, mille peiteaeg võib ulatuda isegi kahe kuuni ja mille mürgitus lõpeb sageli neerupuudulikkusega. Kastanje rõhutas, et ühest kärbseseenest piisab neljaliikmelise pere surmavaks mürgitamiseks.
Seened kõikjal meie ümber
Seened pole ainult metsas. Neid leidub eostena atmosfääris, jääs, ookeani sügavustes ning isegi inimeste igapäevaelus – näiteks jalaseenega on kokku puutunud iga kolmas inimene. Seeni leidub ka Eesti veekogudes.
Toiteväärtuselt seened rikkust ei paku – nende seedimiseks kulub rohkem energiat, kui neist saadakse. Küll aga on neil olnud läbi ajaloo mitmesuguseid kasutusalasid: maitsestamiseks, kangaste ja lõngade värvimiseks, ravimite toorainena, tule süütamisel tuletaelaga ning hallutsinogeensete kogemuste allikana.
Hallutsinogeensete seente teekond kultuuris
Tungaltera põhjustatud nägemused on jätnud jälje ka kunstiajalukku – näiteks seostatakse Hieronymus Boschi sürrealistlikke maale selle toimega. Hallutsinogeenseid seeni on kasutatud šamanistlikes rituaalides tuhandete aastate vältel: asteekide preestrid tundsid seeni põhjalikult, Põhja-Euroopas kasutati punast kärbseseent kas otseselt või põhjapõdrale söödetuna, et seejärel juua loomade uriini ja kogeda nägemusi.
Tänapäeval müüakse Amsterdamis hallutsinogeenseid seeni täiesti legaalselt, kuid Kastanje hoiatas liialdamise eest: „Kui arvad, et suudad lennata ja astud üheksanda korruse aknast välja, võib see lõppeda fataalselt.“ Samas on teadusuuringud näidanud, et üks doos võib leevendada depressiooni sümptomeid lausa pooleks aastaks.
Hinnatud ja haruldased seened
Seente maailmas leidub ka gurmaanide lemmikuid.
- Männiheinik (matsutake) – Jaapani kultusroog, mille kilohind ulatub kuni 1000 euroni. Seda haruldast seent on leitud ka Eestist, näiteks Lahemaalt ja Naissaarelt.
- Trühvlid – maailmas on seitse söödavat liiki, Eestis kasvab neist üks. Gotlandil rajatakse suuri trühvliistandusi, kus isegi odavamate suvitrühvlite kilohind jääb 300–400 euro juurde.
- Termitomyces titanicus – maailma suurim söögiseen, mis kasvab termiidipesades ja võib kaaluda üle 20 kilo.
Seentega värvimine ja looduse kooskõla
Lisaks kulinaarsele väärtusele on seened olnud olulised ka käsitöös. Näiteks verev ja verkjas vöödik annavad punaseid toone, kivipuravik kollast ning sametvahelik lillakaid ja rohelisi värve.
Oluline on ka seente roll metsas. Enamik liike elab puudega sümbioosis, moodustades mükoriisa ehk seenjuure. Seened saavad puult süsivesikuid ja aitavad vastu vee ning mineraalainete omastamisel. Vaid üksikud puud, nagu saar, vaher ja ebatsuuga, ilma mükoriisata hakkama ei saa.
Ajalooline abimees – tuletael
Seened on olnud inimeste kõrval juba tuhandeid aastaid. Kastanje tõi näiteks jäämees Ötzi, kelle ligi 5300 aasta vanuselt säilinud kehaga leiti ka tuletael – tõend seene olulisest rollist tule süütamisel.