Linnakeskkond areneb pidevalt ning ehitusel ja linnaarengul on linnade kujundamisel ülioluline roll. Need protsessid kujutavad endast edusamme paljudes valdkondades, kuid sageli seostatakse neid varjatud ohtudega, mida põhjustavad ehitusmaterjalides sisalduvad ohtlikud ained.
Projekti NonHazCity 3 põhieesmärk on aidata vältida ohtlike ainete sattumist hoonetesse ja ümbritsevasse keskkonda. Selle projekti raames läbi viidud sõeluuring annab ülevaate sellest, kus on riskide haldamiseks ning turvalisema ja tervislikuma linnakeskkonna loomiseks vaja rohkem uurida.
Milliseid aineid projekti raames testiti?
Projekti testimistegevused viidi läbi viies Läänemere piirkonna linnas: Tallinnas, Helsingis, Turus, Västeråsis ja Stockholmis. Tegevuse eesmärk oli saada parem arusaam sellest, kuidas ehitusmaterjalid aitavad kaasa saastele nii välis- kui ka sisekeskkonnas. Uuringud viidi läbi viies maatriksis: ehitusmaterjalid, vihmavesi, tolm ja siseõhk ning olmereovesi. Kuigi igas linnas ei testitud kõiki maatrikseid, saadi huvitavaid tulemusi, mis paljastasid ohtlike ainete olemasolu ja allikad.
Uuringus tuvastati mitu ehitusmaterjalides sageli leiduvate ohtlike ainete rühma:
Ftalaadid: kasutatakse plasti elastseks muutmiseks, neid sisaldub PVC-põrandates, kaablites, katusemembraanides ja metallkatuste plastkiledes. Toime: mõju arengule, rikuvad elusorganismide hormoonide tasakaalu.
Perfluoroühendid (PFAS): väga püsivad, kujutavad endast olulist pikaajalist terviseriski, kasutatakse nende vastupidavuse tõttu kuumusele, veele ja õlile.
Bisfenoolid: plastides kasutatavad endokriinsüsteemi kahjustavad ained.
Fosfororgaanilised estrid: nn. uue põlvkonna leegiaeglustid ja plastifikaatorid; seostatakse kahjulike tervisemõjudega.
Broomitud leegiaeglustid: keskkonnas püsivad; võivad põhjustada neuroloogilisi ja hormonaalseid probleeme.
Biotsiidid: kasutatakse hallituse ja seente kasvu takistamiseks, soodustavad biotsiidiresistentsust.
Klooritud parafiinid: keskkonnas püsivad, bioakumuleeruvad ja võivad olla kantserogeensed.
Lenduvad orgaanilised ühendid: neid leidub värvides, lahustites ja liimides, põhjustavad mitmesuguseid terviseprobleeme.
Metallid: plii, kaadmium, elavhõbe, tsink ja vask on mürgised isegi väikestes kogustes ning neid leidub ehitusmaterjalides.
Milliseid tulemusi saime ohtlike ainete sõeluuringust?
Siseruumide tolm. Selgus, et siseruumide tolmuproovid peegeldavad vastavalt neis leiduvatele ainetele ehitusmaterjalide koostist. Kuigi paljud ained on reguleeritud ja neid ei leidu enam suurtes kogustes tolmuproovides, olid orgaanilised saasteained, sealhulgas plastifikaatorid, PFAS ja klooritud parafiinid, siiski tuvastatavad. PVC põrandakatte ja töödeldud pindadega kodudes leiti ohtlike ainete kõrgem kontsentratsioon.
Vihmavesi. Sademevesi on justkui reostuslüli ehitatud ja looduskeskkonna vahel. Kogutud proovides tuvastati mitmesuguseid saasteaineid, nagu biotsiide, fosfororgaanilisi estreid, metalle ja PFAS-i. Saastetasemed varieerusid linnade ja hoonetüüpide lõikes ning biotsiidid, nagu diuroon, propikonasool ja mekoprop, olid eriti levinud uue puitkattega piirkondades.
PFAS. PFAS-e tuvastati erinevates maatriksites ja nende kontsentratsioonid varieerusid oluliselt linnade lõikes. Neid aineid kasutatakse paljudes rakendustes, kuna need on vastupidavad kuumusele, veele ja õlile; kuid nad on keskkonnas väga püsivad ja põhjustavad pikaajalisi terviseriske.
Forfororgaaniline leegiaeglusti TCPP. Saastumist TCPP-ga leiti sademevee äravoolust, kanalisatsioonist ja siseruumide tolmust. See näitab selle saasteaine laia levikut.
Uued ohtlikud ained. Samuti selgus uuringust, et ehitusmaterjalides on vanemad saasteained asendunud uuemate probleemsete ainetega. See suundumus rõhutab vajadust täiendavate uuringute järele, et nende mõju täielikult mõista.
Tallinnas läbiviidud testid ja tulemused
Tallinnas testiti valitud 15 erinevat ehitusmaterjali; nendes määrati fosfororgaanilisi leegiaeglusteid, perfluoroühendeid, ftalaate ja muid plastifikaatoreid, klooritud parafiine (MCCP, CCP), metalle, stüreeni, heksabromotsüklododekaani (HBCD), akrüülnitriili ja isotiasolinoone. Eesmärk oli kontrollida nende materjalide ohutust, et kasutada neid projekti NHC3 raames uue lasteaia ehitamisel.
Arenguhäireid ja vähki põhjustada võivaid PFAS ühendeid ei leitud kipsseinaplaatidest (väline, sisemine) ja niiskuskindlast puitkiudplaadist paneelist. Samuti ei leitud polüstüreenist isolatsiooniplaadist kantserogeenset leegiaeglustit HBCD ja PVC põrandakatetest SCCP, MCCP ning hormoonsüsteemi kahjustavaid ftalaate. Tuvastati nn. uue põlvkonna fosfororgaanilisi leegiaeglusteid (TCPP polüuretaanist isolatsiooniplaadis; TBEP, TMCP PVC põrandakattematerjalides) ja suhteliselt suurtes kogustes (materjalis 13-20%) nn. uue põlvkonna plastifikaatoreid (DINCH, DEHT, DEHA) PVC põrandakatetes. Selliste uute kemikaalide terviseriske ei teata veel täpselt ja mõju oleks vaja veel põhjalikumalt uurida.
Projekti NonHazCity 3 tulemused tõstavad esile jätkuva seire, rangemate eeskirjade ja ohutumate materjalide propageerimise vajaduse, et vähendada ohtlike ainete taset ja maandada terviseriske. Nii saavad Läänemere piirkonna ja kaugemal asuvad linnad kaitsta keskkonda ja luua oma elanikele turvalisemat linnakeskkonda.
Täieliku sõeluuringu aruande leiate siit (inglise keeles).
