Lõppes projekt „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine” ehk lühidalt NEMA. Juulist 2014 kuni aprillini 2016 väldanud projekt annab olulise panuse mereliste elupaikade ja ohustatud liikide soodsa seisundi saavutamisse metoodikate kaudu, mis aitavad tulevikus selgitada, jälgida ja prognoosida liikide arvukuses ja levikus ning kooslustes toimuvaid muutuseid.
Veidi üle poole miljoni eurose eelarvega projekti tulemusi võib hinnata väga heaks, võttes arvesse avamere uuringute keerukust ja kulukust. Projekt NEMA aitas täpsustada merepõhja elupaikade ja merelindude levikut Eesti majandusvööndis ning territoriaalmeres, töötas välja metoodikad elupaikade seisundi hindamiseks ja seireks, merel peatuva linnustiku seireks ning viigerhüljeste seireks jäävabades tingimustes.
Mereelupaikade osas tõi NEMA kaardile juurde ligikaudu 1290 km² seni kaardistamata Natura 2000 merealadest ja 517,5 km² majandusvööndist. Lisaks koostati modelleerimise abil loodusdirektiivi mereelupaikade võimaliku leviku kaart kogu majandusvööndi kohta. NEMA andis ka võimaluse esmakordseks veelinnuloenduseks väljaspool territoriaalmerd – 1100 km² suurusel majandusvööndi pilootalal, mis asub 20 km Saaremaast läänes. Tänu NEMA-le on nüüd Eestis 2 meeskonda, kes saavad teostada lindude lennuloendusi, kuna projektis koolitati välja neli uut lennuloendajat.
Projektis hinnati kõikide mereelupaikade seisund soodsaks, kuid tulemuste tõlgendamisel on oluline võtta arvesse hindamisskeemi ning seda, et tulemus sõltub läbiuuritud aladest. Tänase seisuga on merepõhi ligi kahel kolmandikul Eesti merealast veel uurimata. See tähendab, et uued uuringud ja teadmised võivad tulemust muuta.
NEMA tulemused annavad olulise panuse eluslooduse seiresse ning loodus- ja linnudirektiivi aruandluskohustuste täitmisesse.
Projektis osales viis partnerit. Mereelupaikade ja liikide uuringute ning seiremetoodika väljatöötamisega tegelesid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (mereelupaigad), Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut (merelinnustik) ja MTÜ ProMare (viigerhülged). Norra eksperdid Grid-Arendalist panustasid loodusdirektiivi elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi hindamise kriteeriumide ja soodsa seisundi võrdlusväärtuste väljatöötamisse. MTÜ Balti Keskkonnafoorum vastutas avalikustamise ja kaasamisega seotud tegevuste eest.
Projekti rahastasid Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine”, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.
Projekti aruanded ja kohtumiste ettekanded on kättesaadavad projekti kodulehelt http://nema.bef.ee/et/.
