Alates 1990. aastast nähtud soojemise taga olevatest heitmetest saab kirjutada kaks kolmandikku maailma kõige rikkama kümne protsendi elanike arvele, leiavad Austria teadlased oma hiljutises uuringus.
Uue uuringu autorid osutavad, et ülirikaste tarbimis- ja investeerimisharjumused on aastatel 1990–2020 eluohtlike kuumalainete ja põua esinemisriski oluliselt suurendanud. Tegu on esimese teadustööga, mis proovis seostada väheste kätte koondunud rikkuse mõju äärmuslikele kliimasündmustele kindla arvulise väärtusega. Uuringu esimese autori ja Zürichi ETH Ülikooli teaduri Sarah Schoengarti sõnul kujutab tehtu mõttelist nihet, kus süsiniku asemel pööratakse pilgud kliimavastutusele, vahendab ScienceAlert.
Sara Schoengart ja kolleegid viisid uuringus kokku majandusandmed ning kliimasimulatsioonid. Nii arvutasid nad, milline on maailmas sissetulekupõhiselt detsiilide lõikes iga alarühma tekitatud süsinikuheide. Töörühm hindas ka iga sissetulekurühma mõju kliimamuutusest tingitud äärmuslikele ilmastikusündmustele.
Tulemustest nähtub, et võrreldes maailma keskmisega panustas maailma elanikkonna kõige rikkam üks protsent enneolematult tugevatesse kuumalainetesse 26 korda rohkem kui inimkond keskmiselt. Amasoonia vihmametsade põudade tekkes oli ülirikaste panus aga keskmisest 17 korda suurem.
Hiina ja USA elanikkonna kõige rikkama kümne protsendi põhjustatud süsinikuheitmed kokku moodustasid ligi poole maailma süsinikureostusest. Kummagi riigi rikkaima kümnendiku süsinikujalajälg kergitas äärmuslike kuumalainete esinemistõenäosust kaks kuni kolm korda.
Eelnevate uuringute põhjal on fossiilkütuste põletamine ja metsade raadamine eeskätt viimase 30 aasta jooksul tõstnud Maa keskmist pinnatemperatuuri 1,3 °C võrra.
Uuring avaldati ajakirjas Nature Climate Change.
Allikas: ERR