Uurisime meie endistelt töötajatelt, mis neile BEF-is töötamise ajast kõige rohkem meelde jäi ja mida nad endaga kaasa võtsid. Rõõm oli kuulda, et kõigile jäid hinge sõbralikud ja toetavad kolleegid ning põnevad tööülesanded.
Meie endisele assistendile ja seejärel keskkonnaeksperdile Katrin Juhansonile pakkusid tööülesanded alati midagi uut ja huvitavat. „Projektipõhise töö juures ei olnud kunagi päris lõpuni kindel, millised tööülesanded endale saad. Aga toredate ja toetavate kolleegidega koos ei jäänud ükski asi tegemata ega ükski teema endale selgeks tegemata,“ lisas Katrin. Meie endisele kemikaalieksperdile Kitty Teimannile on aga meelde jäänud sagedased ja pikad bussisõidud Riiga. „BEF-is töötades osalesin väga paljudel erinevatel seminaridel-konverentsidel. Lisaks tore seltskond ja kokkuhoidev meeskond nii Eestis kui ka kemikaaliteemade eksperdid rahvusvaheliselt. Tekkisid sõbrad ka edasiseks eluks,“ tõdes Kitty. Meie endisele raamatupidajale Ree Teinbergile on eredalt meelde jäänud paljude BEF-i rahvusvaheliste projektide juht Heidrun Fammler. „Kui tema on ruumis, siis ongi eeter täis ja rohkem sinna ei mahu,“ täpsustas Ree.
Meie endine projektikoordinaator Jaan Aps tõdes, et võttis BEF-ist endaga kaasa professionaalsed standardid seoses sündmuste korraldamisega. „Käisime alati eelmisel õhtul enne sündmuse algust koha peal ruumi paigutust ja tehnikat kontrollimas. Esinejad pidid saatma slaidid tükk aega enne esitlust ja tavaliselt palusime teha muudatusi. Õppisin, et korralduslikust poolest sõltub suuresti ka iga sündmuse sisuline edu. Niiöelda „korraldamise kontrollnimekiri“ muutus osaks minu DNA-st ja sellest on hiljem palju kasu olnud, isegi kui kõiki punkte sellest igal korral ei täida,“ lisas Jaan. Ka meie endine assistent Liina Ambos sai laiemaid teadmisi projektimaailmast ja suurte konverentside korraldamisest. „Olen väga tänulik selle aja eest BEF-is. See andis julgust ja enesekindlust,“ lisas Liina. Kittyle jäi aga külge meeletu töötahe ja palju uusi teadmisi. „Samuti oskus koostada ja lugeda eelarveid, mis tavapäraselt ei ole eksperdi ülesanne,“ lisas ta. Katrin võttis kaasa Hunt Kriimsilma mentaliteedi. „Elus saab igasuguste tööülesannetega hakkama ning pigem olen avatud ja võtan erinevad väljakutsed vastu, isegi kui need otseselt minu tööprofiiliga võibolla hetkel ei sobi. Suhtumise, et endas kahtlemine tuleb alla neelata ning lihtsalt hakata asjaga otsast pihta. Fake-it-till-you-make-it! Kogemus ja vilumus tuleb asju tehes. Veel võtsin kaasa arusaamise heast töökultuurist ja oskuse olla meeskonnamängija,“ lisas Katrin.
Kui meenutada eredamaid mälestusi, siis Katrini meelest sai palju naerda. „Erinevad killud väikestest hetkedest siin-seal, olgu need siis kontoris või mõnel töövälisel sündmusel,“ sõnas ta. „Töötasin BEF-is seitse aastat ja vahvaid mälestusi on väga palju, näiteks kuidas me kolleeg Heliga ühte enda töölähetust Saksamaal pikendasime paar päeva. Rentisime auto ja käisime Müncheni lähedal mägedes tuuritamas,“ lisas Katrin. Reele aga meenub kuskil Lätis põhukottide peal magamine. Kuna tänapäevased PowerPoint-ettekanded ei olnud kunagi normaalsus, siis Kittyl on värvikalt meeles, kuidas aeg-ajalt tuli ette juhuseid, kus ettekandja saatis oma esitluse sisu Wordi dokumendina ja siis tuli see PowerPointi panna. „Paraku jäi see nii mõnelgi juhul hilistele õhtutundidele ─ mäletan korda, kus pidime hotelli vastuvõtus istudes südaöösel ettekande Wordist PowerPointi panema. Selliseid asju tänapäeval ilmselt enam ei juhtuks,“ tõdes Kitty. Jaan meenutas mitmeid naljakaid olukordi väljaspool mugavustsooni. „Näiteks Lätis töögrupi juhtimine, mis toimus tõlkekabiinis istuvate sünkroontõlkide ja kõrvaklappide vahendusel korraga vene ja inglise keeles. Ja eesmärgiks oli saada 15─20 osalejaga grupp sellises olukorras omavahel aktiivselt kogemusi jagama ja arutlema,“ sõnas Jaan.
Soovime endistele töötajatele palju edu uutel ametipostidel ja aitäh, et andsite oma panuse BEF-is!