Balti Keskkonnafoorum

MIDA PEAKSID OMAVALITSUSED ROHEPÖÖRDE KIIRENDAMISEKS TEGEMA?

Rohetiiger kui kestliku Eesti nimel tegutsev koostööplatvorm kogus keskkonnaühendustelt ja kestliku arenguga tegelevatelt organisatsioonidelt soovitusi kohalikele omavalitsustele. Rohenügimine koondab 15 keskkonnaühenduse soovitusi, mis aitavad omavalitsustel täita üleilmseid kestliku arengu keskkonnaeesmärke ja Eesti 2035 strateegilisi sihte. Need soovitused on vabakonna tellimus kestlikule Eestile.

Kohaliku kestliku arengu keskkonnasoovitused koguti kokku 2020. aasta lõpus ning nende analüüs ja hindamine toimus 2021. aasta esimestel kuudel.

Rohetiiger sünteesis soovitusi järgmiselt:

  • keskkonna- ja kestliku arengu ühendustelt kogunes 52 soovitust, mis lähtuvad ühenduste koostatud juhenditest, visioonidest ja uuringutest;
  • soovitused jaotati kuueks teemaks, mis vastavad omavalitsuste vastutusaladele;
  • analüüsi käigus täpsustati soovitusi ühendustega ning kattuvaid soovitusi liites jäi lõppnimekirja 38 keskkonnasoovitust;
  • soovitusi hindas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia töörühm, kes tõi igast kategooriast välja mõjusaimad keskkonnateod ja valideeris soovitused teaduslike põhjendustega.

 

Kõigi soovitustega saad tutvuda Rohenügimise veebilehel.

Balti Keskkonnafoorumi tehtud soovitused olid järgmised:

Eelistada allasutustes, hangetes ja taristuprojektides ringlussevõtuks sobivaid materjale

Soovituse eesmärk

Soovituse eesmärk on suurendada omavalitsuse asutustes ostetavate esemete, vahendite ja materjalide keskkonnahoidlikkust.
See on seotud rohehangete kategoorias oleva soovitusega luua kemikaalide ja muude ohtlike ainete strateegia ja arvepidamine.
Kohalike omavalitsuste vastutusalas on koolide, lasteaedade ja administratiivhoonete, aga ka teede ja sildade ehitus ning hooldus. Seega on omavalitsuste võimuses sätestada tingimused kasutatavate materjalide keemilise koostise kohta. See aitab tagada, et ehitajatel ja peatöövõtjatel on piisavad teadmised, et vähendada ehitus- ja hooldusmaterjalides sisalduvate ohtlike ainete võimalikke riske.

Head näited

Stockholmi kemikaalide arengukava
Pärnu on esimene linn Eestis, kes Stockholmi eeskujul on endale koostanud kemikaalide tegevuskava. Kava eesmärk on hoida Pärnu kui tervislikku eluviisi edendava linna staatust. Tegevustest sisaldab kampaaniaid linnaelanikele ning Pärnu linnavalitsuse ja hallatavate asutuste töötajate suutlikkuse tõstmist roheliste hangete alal. Kemikaalide tegevuskava on kinnitatud Pärnu jäätmekava 2019-2023 lisana.

 

Määrata osa kaasavast eelarvest säästva arengu projektide eelisarendamiseks

Soovituse eesmärk

Soovituse eesmärk on edendada säästvat liikuvust kaasava eelarvestamise kaudu.
Kuigi säästvat liikuvust saab ja peabki kogu omavalitsuses ja omavalitsuste piiride üleselt arendama, keskendub see soovitus säästva liikuvuse väiksemahulistele  investeeringutele.
Kaasav eelarve on hea viis, kuidas kohalikke elanikke ja teisi huvirühmi süsteemselt ja järjepidevalt liikuvuse parandamisse kaasata. Kaasav eelarve võimaldab testida ajutisi lahendusi, et harjutada elanikke tervistedendavate ruumi- ja liikuvuslahendustega.
Soovitus kehtib neile omavalitsustele, kus kasutatakse kaasavat eelarvet. Aga ka neile, kes plaanivad osa valla/linna investeeringu-eelarvest avalikkusele avada.

Head näited 

 

 

Lisada keskkonnahoiu eesmärgid hankekorda, et tagada hangete keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus

Soovituse eesmärk

Soovituse eesmärk on tagada hangete keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus. Soovituse rakendamine võimaldaks omavalitsustel panustada tõhusalt üle-Euroopaliste kliimaeesmärkide saavutamisse. Keskkonnasäästlikud hanked peaks muutuma vähehaaval reegliks ning keskkonnaaspekte mittearvestavad hanked põhjendatud juhul rakendatavateks eranditeks.

Head näited

Läti riigimetsa valitsus nõuab kõigilt riigimetsa veoteenuse osutajatelt kohustuslikus korras säästva sõidu koolituse läbimist, et metsaveokite juhid oskaks sõita ökonoomselt ja liigelda ohutult. See näitab, et nii omavalitsustel kui riigiasutustel on võimalik seada toodete või teenuste tarnijatele energiatõhususe või vastutustundliku ettevõtluse kriteeriumeid hangetel osalemiseks või väljamaksete saamiseks. Seeläbi on omavalitsustel võimalik suunata ja õpetada toodete ja teenuste pakkujaid keskkonnasäästlikumalt mõtlema ja oma äritegevust korraldama.

Rootsi riigi hoonete ja teedeehituste hangetel on võimalik veoteenust osutada vaid EUROV või EUROVI veokitega (s.t. Alates 2008 toodetud diiselveokitega).

 

Muuta nelja aasta jooksul kõik hanked rohehangeteks

Soovituse eesmärk

Soovituse eesmärk on muuta kõikide hangete prioriteediks jätkusuutlikkus ja keskkonna säästmine. Kui Eesti riik ja riigiettevõtted lubavad riigihangetel osaleda saastavaid tehnoloogiaid või fossiilset energiat raiskavalt kasutavaid ettevõtteid, seades riigihanke võitmise kriteeriumiks vaid hinna, siis ei ole võimalik keskkonda säästa ja saavutada teaduspõhiseid eesmärke Pariisi kliimaleppes kokkulepituni jõudmiseks (vt ka Martinez jt 2017). Keskkonnahoidlikud riigihanked võimaldavad seevastu mõjutada erasektorit keskkonnahoidlikke tooteid välja arendama ja pakkuma ning aitavad seega kogu turgu keskkonnahoidlikumaks muuta.
Kehtib kõigile omavalitsustele. Omavalitsus võiks seada ambitsooniks oma hangetes keskkonnasõbralikkuse ettepoole teenuse hinnast, kuna keskkonda raiskava teenuse hind on globaalsele ja kohalikule keskkonnale kahju tegemise kaudu kokkuvõttes kordades suurem (keskkonnakahju varjatud hind).

 

Luua kemikaalide ja muude ohtlike ainete strateegia ja arvepidamine

Soovituse eesmärk

Soovituse eesmärk on selgem ja parem arusaam kemikaalide kasutamise võimalustest. Kemikaalide strateegia loomine võimaldab analüüsida valikuid vastavalt tegelike keskkonnamõjude suurusele ja anda paremaid juhiseid.
Kõik teemad ei ole kõigis omavalitsustes olulised, kuid seda suurem on kohaliku strateegia loomine. Alternatiiv on lähtuda jäikadest reeglitest sõltumata erisustest, kuid see on lihtsam bürokraatia seisukohalt ning ei  pruugi olla keskkonna mõttes sugugi parem.

 

Seada üldplaneeringus prioriteediks säästva liikuvuse taristu (sh rattavõrgustik) igapäevaste liikumisvajaduste rahuldamiseks

Soovituse eesmärk

Soovituse eesmärk on vähendada omavalitsuste süsinikujalajälge, seades üldplaneeringutes prioriteediks säästva liikuvuse taristu. Üldplaneeringud peaksid käsitlema kõiki põhilisi liikumisviise ning nende taristut: jalgsi, jalgratta, ühistranspordi ja autoga liikumine. Eesti transpordi jalajälje vähendamiseks ei ole teisi sobivamaid võimalusi kui erasõidukite kasutuse asendamine teiste säästvamate liikumisviisidega nagu ühistransport, jagamisteenused, rattaga ja jalgsi liikumine sobivates vahemaades.
Autokasutust on edukalt võimalik asendada Eesti linnades ja hooajalistes puhkepiirkondades. Peamine on lähtuda liikumisviiside kujundamisel sobivate vahemaade arvestamisest erinevatele liikumistele. Nii ei ole mõtet soovitada jalgsi tööle või kooliminemist 7 või 10 kilomeetri kaugusele, kuid tasub planeerida ühistranspordipeatused, ümberistumisvõimalused või rendirataste laenutused kuni 500 meetri kaugusele koolidest, elu- või töökohtadest.

Head näited

  • Rattaliikluse soodustamise kasulikkusest nii omavalitsuse transpordisüsteemile autokoormuse vähendamiseks kui rahvatervisele on palju näiteid nii kesk-Euroopast kui Eestist põhja pool asuvatest linnadest (Helsinki, Tampere, Oulu, Östersund, Umea jpt.)
  • Raudteepeatuste ühendamise toetus
  • Häid näiteid Euroopa linnades teostatud rattaliikluse ja säästva transpordi lahendustest omavalitsustele pakub ELTIS säästva linnaliikuvuse projektide varamu