Kutsusime kokku ministeeriumite, järelvalveasutuste, tööstusliitude, ettevõtete ja toetusi pakkuvate asutuste esindajad, et vahetada mõtteid ohtlike kemikaalide asendamise teemal. Eesmärk oli arutleda, kas Eesti ettevõtjad on tegelikult valmis väga ohtlikke aineid asendama – kas ja kuidas saaks riik neid selles toetada?
Terviseameti riikliku järelevalve tulemused 2016. aasta III kvartalis REACH valdkonnas näitavad, et rohkem kui neljandikul juhtudel ei vasta kemikaalide käitlemine nõuetele. Terviseameti inspektsioon kontrollis 75 ettevõttes REACH-määruse nõuete täitmist. Inspekteeriti 294 kemikaali, millest 83 käitlemise osas avastati puudujääke. Kontrolliti muuhulgas näiteks ohtlike kemikaalide registreerimist ja autoriseerimist ning määruse XVII lisast tulenevaid piiranguid teatud ohtlikele ainetele. Kõige enam valmistab probleemi aga teabevahetus tarneahelas. Ligi pooltel kontrollitud juhtudel ei vastanud kemikaalide ohutuse alane infoliikumine õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Puudub ülevaatlik info, kui palju Eestis väga ohtlikke aineid ettevõtetes kasutatakse, kui paljud neist vajaksid asendamist ja milliste puhul tuleks kõne alla spetsiifilise kasutusala autoriseerimise vajadus. Tasud autoriseerimistaotluse esitamiseks on aga kõrged ning kemikaalidele toimikute koostamine eeldab spetsiifiliste teadmistega ekspertide abi, keda Eestist reaalselt võtta pole. Lahenduseks oleks asendamine, kuid see nõuab sageli tootmisprotsessi muutmist, mis on aga kulukas. Lisaks on asendusainete alast infot sisuliselt võimatu leida. Ka ülikoolid ei suuda tihtipeale selles osas aidata.
Riigil on mõningad toetusmehhanismid. Näiteks EAS pakub arenguprogrammi, mille abil saavad ettevõtted arendada toodet või teenust. Aga ka Keskonnainvesteeringute Keskuse välisõhu alaprogramm, kust on võimalus küsida ohtlike ainete asendamiseks kaasfinantseeringut. Samas tõdeti huvirühmade kohtumisel, et riikliku toetuse saamine on keeruline protsess.
Arutelu käigus toonitati korduvalt muret tööandjate ja töötajate jätkuva teadmatuse üle nii kemikaalide käitlemisega seonduvate kohustuste kui ka nende kasutamisega seotud riskide osas. Lahendusena pakuti välja koolituste korraldamise vajadus teadlikkuse ja oskuste tõstmiseks, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõttetele.
Ümarlaual osalejad nõustusid, et erinevate huvigruppid toomine ühise laua taha on vajalik, et parandada ja arendada Eesti kemikaalipoliitikat, mis võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on kohati veel vaeslapse rollis. Balti Keskkonnafoorum jätkab projekti LIFE Fit for REACH raames ka edaspidi riiklike ümarlaudade korraldamist.